Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
| allkiri =
}}
'''Johannes Kert''' (sündinud [[3. detsember|3. detsembril]] [[1959]] [[Petseri]]s) on Eesti poliitik, reservväelane<ref> (auastmelt [[Kerttu Kaldojakindralleitnant]]. [http://www.epl.ee/artikkel/416909 Kindralleitnant Johannes Kert läheb reservi]. Eesti Päevaleht Online, 31. jaanuar 2008</ref>) ja endine riigiametnik. Ta oli [[kaitseväe juhataja]] aastail 1996–2000. [[Korp! Sakala]] vilistlane. Oktoobrist [[2014]] on ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige. Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).<ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref>
 
Ta oli [[kaitseväe juhataja]] aastail 1996–2000. Muuhulgas teenis ta vahemikus 2001–2002 [[Eesti maaväe ülem]]ana, ning oli 2002–2008 [[Eesti sõjaline esindaja NATO juures|Eesti sõjaline esindaja]] [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. 2008. aasta jaanuaris läks ta reservi.
On üks [[MTÜ Vaba Ukraina]] algatajatest.
 
Oktoobrist [[2014]] on ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige. Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).<ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref>
 
OnTa on üks [[MTÜ Vaba Ukraina]] algatajatest ja [[Korp! Sakala]] vilistlane.
 
== Haridus ==
 
== Teenistuskäik ==
Johannes Kert oli tegevteenistuses [[Nõukogude Armee]]s rühmaülemana ja kompanii ülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige alates 1990. Ta oli [[Kaitseliidu Tartu malev]]a pealik 1991, [[Kaitseliidu operatiivgrupp|Kaitseliidu operatiivgrupi]] ülem 1991–1992, [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996, Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning [[Kaitseväe juhataja]] 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning [[Maaväe ülem]]a kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures 2002–2008.
 
Johannes Kerdile anti [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auaste 1998. Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.<ref>[[Kerttu Kaldoja]]. [http://www.epl.ee/artikkel/416909 Kindralleitnant Johannes Kert läheb reservi]. Eesti Päevaleht Online, 31. jaanuar 2008</ref>
 
Alates [[1. veebruar]]ist [[2008]] on ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustab ministeeriumi põhiliselt [[küberkaitse]], kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistab ette [[NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus]]e tööd (ta on olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osaleb Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.