Redaktsioon: 19. november 2018, kell 18:30 redigeeri MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3021 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. november 2018, kell 13:51 redigeeri eemalda MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3021 muudatust →‎Ajalugu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: == Ajalugu == Heli mitte silmapilkset levimist õhus teati ilmselt ammu enne esimesi katseid heli kiiruse mõõtmiseks. Teadaolevalt esmakordne õhus helikiiruse mõõtmine toimus [[1635]] Pariisis [[Pierre Gassendi]] poolt. Gassendi kasutas katses tulirelvi, mõõtes teada oleval kaugusel relvatorust tuleva sähvatuse ja heli saabumise vahelist aega. Tulemuseks sai Gassendi 478 m/s. Katset kordas hiljem [[Marin Mersenne]], kes sai ilmselt hoolikama katsepüstitusega tulemuseks 450 m/s. Itaallased [[Giovanni Alfonso Borelli\|Giovani Alfonso Borelli]] ja [[Vincenzo Viviani]] parendasid täpsust veelgi ja said tulemuseks 350 m/s. Kõik need katsetused, ei võtnud arvesse õhu temperatuuri, niiskust, ega tuule kiiruse võimalikke mõjusi mõõtmistulemustele. Heli kiiruse sõltuvust õhu temperatuurist demonstreeris itaallane Branconi [[Bologna\|Bolognas]] alles [[1738]]. Ühed ~~esimestest~~hesimestest arvestatava täpsusega katsetest heli kiiruse määramiseks õhus viisid läbi [[Prantsuse Akadeemia]] liikmed aastal 1738. Katses mõõdeti kahuri tulistamisel helilaine hilinemisaega eri kaugustel võrreldes nähtava plahvatusega kahuritorus. Kuivas õhus temperatuuril 0 °C tuulevaikse ilmaga saadi tulemuseks 337 m/s.<ref>Rayleigh J. W. S. (1945). ''The Theory of Sound''. Dover. Lk 2.</ref> Vees mõõdeti aastal 1826 teadaolevalt esmakordselt heli kiirust [[Genfi järv\|Genfi järves]] prantsuse matemaatika [[Jacques Charles François Sturm\|Charles Sturm]] ja šveitsi füüsiku [[Jean-Daniel Colladon\|Daniel Colladon]] poolt. Nende mõõteseadmestik koosnes paatidelt vette lastud [[Kell (helitekitaja)\|kellast]] ja 13-14 km kaugusel olevast [[Kuuldetoru\|kuuldetorust]]. Fikseerimaks kella löömise aega kasutasid nad põlevast pulbrist tekkind välgatust. Helikiiruseks 8 °C vees määrasid nad c=1435 m/s, mis on äärmiselt lähedal sarnastes oludes tänapäeval mõõdetuga c=1439 m/s.<ref>{{Raamatuviide\|autor=R.B. Lindsay, Dowden, Hutchinson & Ross\|pealkiri=ACOUSTICS: Historical and philosophical development\|aasta=1972\|koht=\|kirjastus=\|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide\|autor=Rayleigh J. W. S.\|pealkiri=The Theory of Sound\|aasta=1945\|koht=\|kirjastus=Dover\|lehekülg=3}}</ref>

Helikiirus: erinevus redaktsioonide vahel