Bütsants: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
105. rida:
[[File:East-Hem 600ad.jpg|pisi|350px]]
==== Langobardide sissetung Itaaliasse ning sõjategevus idas ja põhjas ====
[[File:Alboin's Italy.svg|pisi|150px|left|[[Langobardide kuningriik|Langobardide]] võimuala 572. aastaks]]
Pärast Justinianus I surma 565. aastal sai troonile [[Justinus II]], kes keeldus [[Sassaniidide riik|pärslastele]] suure iga-aastase andami maksmisest. 568. aastal tungisid germaanlastest [[langobardid]] Itaaliasse. Kuna piirkonna kaitseks jäetud keisririigi vägede arvukus oli liiga väike, siis 6. sajandi lõpuks kaotas Bütsants ligi 2/3 Itaaliast.
Justinus II järglaseks sai [[Tiberios II]], kes püüdis vältida sõdasid erinevatel rinnetel. Ta loobus sõjategevusest Itaalias, maksis maksu [[avaarid]]ele ning keskendus sõjategevusele pärslaste vastu. Kuigi Tiberiose väejuht [[Maurikios]] suutis edukalt kaitsta idapiiri, otsustasid avaarid andami saamisele vaatamata alustada sõda Bütsantsi vastu ning 582. aastal purustasid nad [[Balkan]]il asuva kindluslinna [[Sirmium]]i; samal ajal alustasid keisririigi vastu sõjategevust [[Doonau]] ületanud [[slaavlased]].
Pärast barbarite sissetungi Balkanile lõi Maurikios riigi kindlustamiseks asehaldurkonnad ([[eksarhaat|eksarhaa]]did) [[Ravenna eksarhaat|Ravenna]]s ja [[Kartaago eksarhaat|Kartaago]]s. Asehalduritel ([[eksarh]]idel) oli sõjaline ja tsiviilvõim.<ref name="Atlas139"/>▼
[[File:Sassanid empire map.png|pisi|250px|[[Sassaniidide riik]], [[224]]-[[651]]]]
Maurikios, kellest sai 582. aastal aastal keiser, sekkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] kodusõtta. Ta aitas troonile tagasi [[Husrav II]] ja naitis tolle oma tütrega. Pärslasest väimehe ja kuningaga sõlmitud rahulepingu järgi laienes Bütsants ida poole (Pärsia provintside [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenia]] ja [[Gruusia ajalugu#Sassaniidide Pärsia ja Bütsants|Gruusia]] arvelt, [[Thbilisi]]ni ja [[Sevani järv]]eni [[Ibeeria]]s) ning tühistati Bütsantsile koormaks olnud andam. Maurikios sai seejärel keskenduda sõjategevusele Balkanil ning 602. aastaks tõrjuti avaarid ja slaavlased [[Doonau]] teisele kaldale tagasi.<ref>Louth (2005), lk 113–115; Nystazopoulou-Pelekidou (1970), ''passim''; Treadgold (1997), lk 231–232.</ref> Võidu järel jättis ta aga sõjaväe Doonau taha, et mitte neile maksta tasu ja sõjavägi hakkas mässama, kuulutades hiljem keisriks Phocase.
▲Pärast barbarite sissetungi Balkanile lõi Maurikios riigi kindlustamiseks
=== Herakleiose dünastia ===
| |||