Gerda Wegener: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Adeliine teisaldas lehekülje Gerda wegener pealkirja Gerda Wegener alla ümbersuunamist maha jätmata |
PResümee puudub |
||
29. rida:
Kiired ajad Pariisis tõid kunstniku paarile palju edu nii kuulsuses kui majanduslikult. Einar oli jätnud oma maalimistööd kõrvale ning hakkas olema rohkem abiks Gerda tellimuste täitmisel. Näiteks, aitas ta portree- ja maastikumaale lõpetada või oli koguni ise modelliks.
Pariisi glamuurne elu ja modellitöö muutus Einarile saatuslikuks hetkel, mil ta avastas oma sisemise olemuse ja leidis sealt Lili Elbeni.<ref
Gerda Wegener oli Einari soovile vastutulelik ja hoolis temast väga. Muutused tõid kaasa paraku abielulahutuse, seda aga heas mõttes. Einar Wegener sai olla Lili Elben, kes jäi endiselt Gerdale truuks ja aitas naist edaspidi tema töödes. Gerda oli Einarile samuti toeks mehe transnaiseks muutumise perioodil.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Andrea Rygg Karberg|URL=http://issuu.com/arken_museum/docs/kataloguddrag_til_web_uk/25?e=5419715/31841860|Pealkiri=Gerda Wegener|Väljaanne=2015|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Väidetavalt, olid mõlemad omasooliste ihaldamise kalduvustega ning Gerda huvi naiste vastu on peegeldunud ka tema erootilistes illustratsioonides.
Mitmed operatsioonid aga lühendasid Lili Elbeni eluiga ning pärast tema surma abiellus Gerda Wegener endast üksteist aastat noorema itaallasega Fernando Portaga, kes oli ametilt ohvitser ja diplomaat. Koos Fernandoga kolis Gerda aastal 1931 Marokosse. Kunstnik oli endiselt aktiivne ning tema tööd said tähelepanu ka Põhja-Ameerikas.
Abielu Fernandoga ei olnud nii idülliline kui esialgu paistis. Fernando Portaga jäi töötuks ning pärast lahutust aastal 1936, naasis kunstnik oma kodumaale.<ref name=":1" /> Gerda Wegener veetis oma viimased aastad Kopenhaagenis eraklikuna ja vaesuses ning tal olid kalduvused alkoholismi poole. 1940. aastal 28.juulil sai kunstnik südameinfarkti, mille tagajärjel ta suri.
▲Abielu Fernandoga ei olnud nii idülliline kui esialgu paistis. Fernando Portaga jäi töötuks ning pärast lahutust aastal 1936, naasis kunstnik oma kodumaale.<ref name=":1" /> Gerda Wegener veetis oma viimased aastad Kopenhaagenis eraklikuna ja vaesuses ning tal olid kalduvused alkoholismi poole. 1940. aastal 28.juulil sai kunstnik südameinfarkti, mille tagajärjel ta suri. (Jensen 1993)Gerda Wegeneri haud asub Solbjergi surnuaias Kopenhaagenis.
42. rida ⟶ 43. rida:
= Looming =
Gerda Wegener, nagu ka paljud modernse ajastu kunstnikud mujal Euroopas, valis ta joonistuste inspiratsiooniks ainult kena välimusega, elegantseid ja uhkeid daame, mitte tavalisi või tagasihoidlikke neidusid. Tema naised maalidel on alati ilusad ja koketeerivad nii teiste kujutlevate figuuridega kui ka vaataja endaga.<ref name=":1"
Võib öelda, et tal, kui naiskunstnikuna, oli palju eeliseid naiste maalimisel. Ta teadis naiseks olemise võlusid nii seest kui väljast. Tema loomingus tuleb selgelt välja mitte ainult see, kuidas näevad mehed naist vastavalt oma ihadele vaid ka naise iseseisvus ja võime mõjutada ennast ümbritsevad inimesi. Kui tolle ajastu meeskunstnikud maalisid naisi kui ilusate objektidena, siis Gerda tekitas midagi uut maalides naisi pigem eneseteadlike subjektidena.<ref name=":1" />
49. rida ⟶ 50. rida:
[[Fail:Ellen_von_Kohl.jpg|alt=|pisi|Ellen von Kohl portree, Gerda Wegener]]
See töö kujutab Ellen von Kohli mugavalt istumas näoga vaataja poole nagu mõnes renessansimaalil.
Kompositsioon on monumentaalne. Naise figuur on taustalt esile toodud hele-tumedate toonide kontrasti ja paksu kontuurjoone abil. On aru saada et kunstnik pole süvenenud detailidesse sügavalt - taust on minimalistlik ja kleidi varjud pole selged. Ka kleidi pitsääred on veidi lohakalt kujutatud. Kuid maalil joonistatud pikad sõrmed tunduvad väga naiselikud ning näitavad naise elegantsust ja kõrgklassi. Gerda Wegeneri maalidel on kõigil üheks tunnuseks portreeritava silmad, mis on pooleldi avatud. Need poolkinnised silmad ja kergelt flirtiv pilk jätavad mulje transis olekust või mingist varjavast saladusest.<ref name=":1" />
Maali näidati avalikule publikule esimest korda Charlotteborgi ja Vabanäitustel 1907. aastal, kuid Gerda sai vastukajana palju kriitikat eriti naturalismi ja realismi esindajate poolt ning ta tembeldati nii-öelda „talurahvakunsti vaenulikuks“ .<ref name=":1" />
| |||