Paju lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida:
|jõud1=[[Kuperjanovi jalaväepataljon#Ajalugu|Tartu partisanipataljon]]i kaks [[rood]]u<br>[[Põhja Pojad (rügement)|Põhja Poegade]] rügemendi [[kompanii]]<br>683 meest{{lisa viide}}
|jõud2=[[Punaarmee]] [[Läti nõukogude kütidiviis]]i [[7. Läti Bauska kütipolk|7. Läti Bauska kütipolgu]] III [[pataljon]] <br>1200 meest{{lisa viide}}
|kaotused1=46 langenut, 92 haavatut, 2 teadmata kadunut <ref name=salo>Urmas Salo, [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104308/162504/page/39 "Julius Kuperjanov Paju lahingus"] – [[Tuna]] [[2004]], nr 1, lk 39–50</ref><ref name=salo2>Urmas Salo, "Paju lahing: müüt ja tegelikkus" – [[Ajalooline Ajakiri]] [[2000]], nr 3, lk 69–96 </ref>
|kaotused1=Langenud 130
|kaotused2=27 langenut<ref name=salo2>Urmas Salo, "Paju lahing: müüt ja tegelikkus" – [[Ajalooline Ajakiri]] [[2000]], nr 3, lk 69–96 </ref>, erinevad allikad pakuvad 37 haavatut kuni 300 langenut/haavatut
|kaotused2=Langenud 30
}}
{{Vabadussõja lahingud}}
39. rida:
Mööda Tartu-Valga maanteed lähenesid väikeste osade kaupa soomlaste üksused, kes tormasid otse lahingusse, kaotades nõnda suure osa oma meestest, kuid suurte ühispingutustega hämariku ajal tungisid Eesti väeosad mõisa ning vabastasid Paju mõis teist korda kell 16.30. Osa Põhja Poegade rügemendist (üle 700 mehe koos [[suurtükipatarei]]ga) saatis oberst Kalm idakaarde Paju mõisast, [[Valga–Petseri raudtee]] Valga-Võru raudteesilda õhkima, et haarata vastase Lõuna-Eesti tähtsamast transportsõlmest taganevad ešelone.
 
Lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156{{lisa138<ref viide}}name=salo>Urmas Salo, [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104308/162504/page/39 "Julius Kuperjanov Paju lahingus"] – [[Tuna]] [[2004]], nr 1, lk 39–50</ref> (Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata). Punaarmee kaotas umbesspekulatiivselt 64-300{{lisa viide}} sõdurit.
 
Paar tundi pärast Paju mõisa vallutamist sai valmis raudteesild ja soomusrongid hakkasid liikuma Valga suunas ning Eesti väed jõudsid vaenlase poolt maha jäetud Valka 1. veebruaril 1919. aastal. Paju lahingu tulemusel taganesid Punaarmee väeosad Valgast, mis võimaldas Valga vabastada ning takistada seal bolševike poolt läbiviidavat [[punane terror|punast terrorit]] ning katkestada side Lätimaal asuva Punaarmeega ja selle stabiilne varustamine.