Francisco de Goya: erinevus redaktsioonide vahel

 

== Varajane elu ==

 

Goya huvitus kunstist juba lapsena. 13-aastaselt sai temast õpipoiss kunstnik José Luzani kunstistuudios, kelle käe all õppis ta neli aastat. Goya varasemast loomingust on vähe säilinud, sest enamik tema töödest valmis pika perioodi vältel, kuna ta soovis maalid teostada ideaalselt.<ref name=":2" />

 

=== Graafika sari "Kapriisid" ===

[[Fail:Francisco José de Goya y Lucientes - The sleep of reason produces monsters (No. 43), from Los Caprichos - Google Art Project.jpg|vasakul|pisi|333x333px|''[[Los Caprichos/The sleep of reason produces monsters]]'', u 1799, Metropolitan Museum of Modern Art, New York|alt=]]

1776. aastal valmis esmakordselt Goya menukas 80-osaline graafika seeria "Kapriisid"(''[[Los Caprichos]]''). Esimene trükk avaldati kunstniku poolt 1799. aastal täies mahus albumina ja avalikkust teavitati läbi ''Diario de Madridi'' ajakirja väljaande, 6. veebruaril 1799. Goya tõi välja teadaandes, et seeria sisuline pool ei puuduta kedagi individuaalselt, vaid pigem keskendub esteetilise ja poliitkorra propaganda suhtele. Seeria oli range ühiskonnakriitilise alatooniga ja põhjustas rohkelt kõneainet, kuna sisaldas ajastule omase sõjalise poliitkorra pilkamist ja kritiseerimist. Kogumik mõjutas rahvast oluliselt ja seetõttu eemaldati müügilt koheselt. Tänu hispaania kuningale Carlos IV käsule pääses Goya [[Inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] käest<ref>{{Netiviide|Autor=Frank I. Heckes|URL=https://www.ngv.vic.gov.au/essay/goyas-caprichos/|Pealkiri=Goya's Caprichos|Väljaanne=NGV|Aeg=1978|Kasutatud=}}</ref>.

 

1819–1823 valmis Goya pintslist 14-osaline maaliseeria, mida tänapäeval nimetatakse "mustadeks maalideks". Teosed olid peamiselt maalitud Goya maamaja seintele Madridis. Teoste täpset valmimisaega on keeruline dateerida, sest Goya eluajal ei ole teadaolevalt kedagi, kes oleks näinud teoseid oma silmaga. Maalid olid omapärased, sest kajastasid hüsteerilist, kummituslikku ja kõhedat tooni, mis väljendas kunstniku hirmu vaimuhaiguse ja poliitilise terrori ees. Kunstnik ei ole märkinud teostele pealkirju, kuid mitmed kunstiajaloolased on analüüsi põhjal teinud oma järeldusi ja nimetanud kunstiteosed: ''Atropos, Dos viejos comiendo sopa, Duelo a garrotazos, El aquelarre, Hombres leyendo, Judith y Holofernes, Peregrinación a la fuente de San Isidro, Dos mujeres y un hombre, Perro semihundido, Saturno devorando a su hijo, La Leocadia, and Fantastic Vision.''<ref>{{Netiviide|Autor=Arthur Lubow|URL=https://www.nytimes.com/2003/07/27/magazine/the-secret-of-the-black-paintings.html|Pealkiri=The Secret of the Black Paintings|Väljaanne=The New York Times Magazine|Aeg=2003|Kasutatud=2018}}</ref><gallery>

</gallery>

 

* ''[[Goya's Ghosts]]''(2006), režissöör Miloš Forman

 

 

{{Romantism}}