Amanda Jasmiin: erinevus redaktsioonide vahel

Jasmiin sai esimese tööotsa juba detsembris 1944 moejoonistajana [[Stockholm|Stockholmi]] rõivavabrikus Salin. Töökoormus oli suur ning Jasmiinil tekkis [[1947]]. aastal parema käe pöidlas ülepingutusest kangestus, mis vajas mitmel korral operatsiooni. Jasmiini elu Rootsis ei olnud kerge – tema korter oli 16-ruutmeetrine tuba, tervis aina halvenes ning korduvatest palvetest palgakõrgenduseks keelduti. [[1962]]. aastal saadeti 60-aastaseks saanud Jasmiin moevabrikust pensionile, kuid [[1963]]. aastal sai ta Tööturuameti kaudu arhiivitööd. Esialgu töötas Jasmiin [[NordiskaPõhjamaade Museet|Nordiska MuseetisMuuseum]]is (rootsi keeles ''Nordiska Museet''), mõne aja pärast [[EtnografiskaRootsi Museet|Etnografiska MuseetisEtnograafiamuuseum]]is (rootsi keeles ''Etnografiska Museet''). Seal töötas Jasmiin seitse aastat ning tema ülesandeks oli joonistada illustratsioone muuseumi teaduslikele publikatsioonidele, samuti joonistusi muuseumi näitusteks. Töö oli Jasmiinile huvitav ja seal töötas ta [[1970]]. aastani. [[1973]]. aastal sai Jasmiin pärast aastatepikkust ootamist veidi paremate tingimustega ühetoalise korteri köögiga. Kunstiga tegelemiseks, rääkimata skulptuurist aga korteris siiski ruumi ei olnud.

Jasmiini tervis ei olnud samuti kiita ning [[1974]]. aastal tegi ta läbi mitu operatsiooni.