Friedrich Reinhold Kreutzwald: erinevus redaktsioonide vahel

Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Tema peateoseks oli Eesti [[rahvuseepos]] "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" (1857–1861). Tuntud on ka "[[Eesti rahva ennemuistsed jutud]]", [[kilplased]], [[Reinuvader Rebane|Reinuvader Rebase]] lood ja paljud teised.

 

[[Pilt:Friedrich Reinhold Kreutzwald.jpg|thumb|Friedrich Reinhold Kreutzwald]]

Kreutzwald sündis Jõepere mõisa [[Pärisori|pärisorjast]] kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana.<ref name="muuseumid" /> Kasvas [[Kaarli mõis|Kaarli]], [[Hageri mõis|Hageri]] ja [[Ohulepa mõis]]as. [[1815]]. aastal astus ta saksa õppekeelega [[Rakvere algkool (Gööki algkool)|Rakvere algkooli]], ilma et sõnakestki [[saksa keel]]t oleks osanud.<ref name="muuseumid" /> Selles, rahva seas kutsutud köster Gööki algkoolis, õppis Kreutzwald aastatel 1815–1817, seejärel [[Rakvere kreiskool|kreiskoolis]] aastatel [[1817]]–1818 ja [[Tallinna kreiskool]]is aastatel [[1819]]–[[1820]]. Aastatel [[1818]]–1819 oli ta kaupmehe õpilane [[Tallinn]]as. Kreutzwald sooritas [[1823]]. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas [[1825]]. aastani koduõpetajana Tallinnas ja [[Peterburi]]s. Aastatel [[1826]]–[[1833]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]]. [[Korporatsioon Estonia]] liige.