Rooma vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
182. rida:
===Numiidia vallutamine===
[[File:Roman provinces of North Africa.jpg|pisi|[[Rooma provintsid]] [[Põhja-Aafrika]]s: [[Mauretaania]], Aafrika (Numiidia), [[Kürenaika]] ja [[Küpros]], Egiptus]]
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111–105) [[Konsul (Vana-Rooma)|konsulite]] [[Quintus Caecilius Metellus Numidicus]]e ja Marcus Junius Silanuse juhtimisel Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust
{{vaata|Jugurtha sõda}}
===Gaius Mariuse sõjaväereformid===
Teistkordselt konsuliks valitud populaarne [[Gaius Marius]] korraldas [[107 eKr]] ümber Rooma sõjaväe, seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Soovides astuda Vabariigi armeesse, pidid mehed kuuluma teatud klassi ja omama maavaldust, mille väärtus vähemalt üle 3 000 [[sesterts]]i. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Sõjaväereformi tulemusel lubati kõikidel [[Rooma kodanik]]el armeese astuda, hoolimata nende sotsiaalsest taustast ja klassist. Rooma armeele tõid Mariuse reformid suurt kasu, kuna hääleõigusest ilma olnud ja tööpuuduses kannatavad rahvamassid leidsid nüüd koha armees. Vaesemad kodanikud olid värbatud eluaegsesse teenistusse, kuna neid tasustati maalapiga vallutatud maal. See "romaniseeris" samuti populatsiooni äsja alistatud provintsides. Uus Rooma armee, mille suurust kergitati märkimisväärselt alamklassist pärit kodanike poolt, oli alati võimeline tagama reservvägesid hukatuslikel aegadel. Varasemalt maakaitseväe süsteemilt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele ning leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Rooma leegionid koosnesid suuremas osas vaesematest kodanikest, kelle tulevik peale teenistust sõltus sellest, kui edukas oli nende kindral ja kui palju ta oma sõduritele maad jagas. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. Mariusega algas faas Rooma arengus, mil palgaleegionide juhid võitlesid valitseja koha pärast Rooma riigis.
Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el saabus Numiidiasse 107 eKr lõpupoole ja nii sel kui ka järgmisel aastal surus ta Jugurtha lõunasse ning seejärel lääne poole [[Mauretaania]] suunas. 105 eKr muretses Mauretaania kuningas [[Bocchus]] (kes oli samuti Jugurtha äi ja vastumeelne liitlane) lähenevate roomlaste pärast. Bocchus reetis Jugurtha ning viimane ulatati [[Sulla]]le üle, Gaius Mariusel õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal. Numiibia kuninga Jugurtha ahelais Rooma toonud [[Gaius Marius]] jäi vastloodud leegionide toetusel illegaalselt edasi [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]ikohale, kuigi tema ametiaeg lõppes. [[Gaius Marius]] saavutas võite ka [[Kimbrid|kimbri]]te ja [[teutoonid|teutoon]]ide üle ning valiti konsuliks koguni viiel aastal järjest ([[104 eKr|104]]–[[100 eKr]]). [[100 eKr]] otsustas Marius avalikust elust tagasi tõmbuda.
===Sõjategevus germaanlastega===
{{Vaata|Alemannid}}, ''[[sueebid]]''
| |||