Virmalised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| on optilisest nähtusest; teiste tähenduste kohta vaata [[Virmalised (täpsustus)]]; ajakirja kohta vaata [[Virmaline]]}}
[[Pilt:Virmalised Väimelas 2015 10.jpg|pisi|Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised [[Väimela]]s 7. oktoobril 2015.]]
'''Virmalised''' ehk '''põhjavalgus''' ja ka '''lõunavalgus''' on [[atmosfäär]]i kõrgemates kihtides esinev [[optikanähtused|optiline nähtus]], mille põhjustajaks on [[Päike]]selt lähtuvate [[laetud osake|laetud osakeste]] (nn [[päikesetuul]]e) [[kokkupõrge|kokkupõrked]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]i [[osake]]stega.
Virmalised esinevad nii [[põhjapoolkera|põhja-]] kui ka [[lõunapoolkera]]l. Neid nimetatakse vastavalt ''aurora borealis'' ja ''aurora australis'' ([[ladina keel]]es 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on ''aurora polaris'' 'polaarkoit'.
Virmalised tekivad, kui atmosfääri [[aatom]]eid [[ergastus|ergastatakse]] päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel [[kiirgumine|kiirgub]] [[valguskvant]], mida inimesed näevad virmalistena. Maa [[magnetpoolus]]te asetsemise tõttu suurtel [[laiuskraad|laiustel]] on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et [[magnetiline põhjapoolus]] paikneb [[Kanada]]le kuuluva [[Ellesmere]]'i maa lähedal, siis on virmalised [[Põhja-Ameerika]]s samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi [[Florida]]s, samal laiusel asuvatel [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] on see praktiliselt võimatu.
Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad [[Maa magnetväli|Maa magnetvälja]] sattudes piki selle [[jõujooned|jõujooni]], sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
Kui ergastatuks osutub atomaarne [[hapnik]], kiirgub sellest kas rohelist (100–150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) [[valgus]]t. Molekulaarne [[lämmastik]] kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka [[Eesti]]s.
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise [[tõenäosus]] on tihedas seoses [[magnettorm]]idega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus – [[päikesetuul]].
== Virmalised Eestis ==
| |||