Mehaanika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mehaanika''' (ka: ''mehhaanika''; [[vanakreeka keel]]e väljendist μηχανική τέχνη, ''mekhanikē tekhnē'' '[[masin]]<nowiki/>ate ehitamise kunst') on [[füüsika]] [[teadusharu|haru]], mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.<ref>{{Netiviide|Autor=Andrus Salupere|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/Staatika_2006.pdf|Pealkiri=Staatika|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=2018}}</ref> Mehaanika ajalugu ulatub välja Antiik-Kreekasse, kus peamisteks alusepanijateks peetakse [[Aristoteles|Aristoteleset]] ja [[Archimedes|Archimedest]]. Klassikalisele mehaanika alusepanijateks peetakse varauusajal tegutsenud [[Galileo Galilei|Galileod]], [[Johannes Kepler|Keplerit]] ja [[Isaac Newton|Newtonit]]. Kuni [[19. sajand]]ini arvati, et kõik [[füüsikaline nähtus|füüsikalised nähtused]] on seletatavad mehaanika seaduste abil. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma [[seaduspärasus]]ed, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse [[lähendus]], mis näiteks [[relativistlik süsteem|relativistlike süsteemide]] puhul ei ole rakendatav (nende puhul on tarvis rakendada [[relatiivsusteooria]]t). Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu seda on [[mass]] ja [[jõud]], füüsika üheks aluseks.