Lydia Koidula: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Lydia Koidula-Sachker.jpg|pisi|Lydia Koidula]]
'''Lydia Koidula''' (sünninimi '''Lydia
==Elulugu==
8. rida:
[[Pilt:Lydia Koidula A-37-3152.jpg|pisi|Lydia Koidula]]
[[File:Lydia Koidula rahvariietes.jpg|pisi|Lydia Koidula rahvariietes]]
Lydia sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. [[1850]] aprillis kolis pere Pärnusse, kus isa sai kooliõpetaja koha valmivas Ülejõe vallakoolis. [[1854]].aastani oli Lydia koduõppel, 10-aastaselt alustas ta õpinguid [[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool|Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis]], mille lõpetas [[1861]] detsembris. Juba kooli ajal abistas ta isa ajalehetöös – aastal 1857 alustas ilmumist Jannseni toimetatud nädalaleht [[Perno Postimees]]. [[1862]] sügisel sooritas Lydia Tartu
21. novembril [[1871]] tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase [[Eduard Michelson]]i kihlus. 19. veebruaril [[1873]] nad abiellusid ning asusid elama [[Kroonlinn]]a. Kroonlinnas elades jäi Lydia eemale oma sõprus- ja suhtlusringkonnast ning rahvuslikust liikumisest – see muserdas teda väga. Aastal [[1874]] sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. Sel [[1876]]. aastal sõitis Lydia koos abikaasa ja pojaga ligi kaheks aastaks Saksamaale ja Austriasse, kuna Eduard sai õppestipendiumi. Noorim laps jäi Tartusse vanavanemate ja lapsehoidja hoolde. [[1878]]. aastal tuli Viinis ilmale tütar Anna. Lydia naasis lastega Tartusse, suvel nakatus poeg Hans nakkushaigusse ja suri 4-aastaselt. [[1884]] veebruaris sündis Lydial poeg Max, kes suri mõne päeva vanuselt. [[1885]]. aasta suvel kosutas Lydia koos tütardega tervist Kuressaare mudaravilas.
Lydia Koidula suri [[
==Looming==
|