Redaktsioon: 30. oktoober 2018, kell 18:50 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust P →‎Tokugawa šogunaat ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. oktoober 2018, kell 19:04 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust P →‎Kamakura šogunaat Uuem muudatus →
16. rida: ===Kamakura šogunaat=== ====~~keskvõim~~Keskvõim==== Kamakura šogunaadis polnud ~~juhipositsioonis~~juhipositsioonil mitte šogun, vaid ''bakufu''<nowiki>'</nowiki>d juhtis Hōjō perekond '''asevalitsejatena''' (''shikken''). Selleks, et Hōjō perekonna harud omavahel tülitsema ei hakkaks, loodi ''rensho'' eehk pitsatihoidja ametikoht, tegemist oli asevalitseja abilisega ning ametlikel dokumentidel pidid olema nii asevalitseja kui ka pitsatihoidja pitsatid. '''Riigiasjade volikokku''' (''hyōjōshū'') kuulusid kõige tähtsamad riigimehed, sõdalased ja õpetlased. Volikogu loodi riigihaldamise vastutuse jagamiseks, otsuste langetamine käis lihtvalimiste teel ning see oli kõrgeim otsustav kogu Kamakura šogunaadis. '''Dokumentide ameti''' (''Kumonjo'', aastast 1191 Haldusnõukoda (''Mandokoro'')) oli algselt Kamakura šogunaadi peamine täideviiv ja üldine juhtimisorgan. Hōjō perekond andis ametile ~~peale~~pärast võimuvõttu ülesandeks pidada arvet valitsuse rahaasjade eest. '''Kohtukoda''' (''Monchūjo'') vastutas õigusalaste küsimuste eest. Kohtukoda tegeles ka kohtuasjade ja nende edasikaebamistega. Algselt tegeleti peamiselt maavalduste omandiõigusega, hiljem lisandusid äriasjade ja laenudega seotud küsimused. '''Vasallide nõukoda''' (''Samurai-dokoro'') loodi šoguni sõdalastest vasallidest koosneva võrgustiku toimimise reguleerimiseks. Nõukoda oli vajalik, sest ~~eelmainitud~~mainitud võrgustik laienes pidevalt. Nõukoda vastutas ka korravalvurite ja maahaldurite (jito) tegevuse üle. '''Ülemkohtu''' (''Hikitsukeshū'') ülesanne oli jagada ''hyōjōshū'' kohustusi. Ülemkohus tegeles mitmete õigusküsimuste lahendamisega, näiteks lahendati maaomandi ja maksustusküsimusi.<ref name="Deal" /> 36. rida: '''Esindajad''' (''tandai'') olid valitsuse nõunikud poliitilistes, sõjalistes ja õigusalastes küsimustes. Ametikoht loodi eelkõige probleemsetele aladele. ''Kyūshū'' esindajate (''Chinzei tandai'') kohad loodi, sest kardeti uut mongolite pealetungi. Rokuhara esindajate (''Rokuhara tandai'') kohad loodi reaktsioonina keisri Go-Toba ülestõusule, esindajad pidid kindlustama taoliste sündmuste kordumise võimatuse. '''Volinikud''' (''bugyō'') hoidsid silma peal kohalikel sündmustel ja kohalikel vasallidel. Sarnaselt esindajatega loodi volinike ametikoht kohtadesse, mis olid ohuks šoguni võimule. Volinikud olid ''Kyūshū''<nowiki>'</nowiki>s (''Chinzei bugyo'') ja Oshu<nowiki>'</nowiki>s (''Ōshū sōbugyō''), kes hoidsid silma peal võimsal Fujiwarade perekonnal. '''~~Sõjalised~~Sõjalise halduri''' (''shugo'') amet seati sisse provintside üle ~~kontrolli~~võimu saavutamiseks. Tegemist oli formaalse võimu positsiooniga, ning kuigi esimesed haldurid valiti, muutus see amet ajapikku päritavaks. ''Shugo'' kohustusteks oli ~~korravalvamisega~~korra valvamisega seotud ülesanded ning kuritegude uurimine ja kohtupidamine. '''Maahaldurid''' (''jitō'') olid ametnikud, kes tagasid šogunile maksude laekumise, nad tegelesid maksude kogumise ja õiglase jaotamisega. Süsteemi kasutati Kamakura šogunaadis lojaalsete vasallide premeerimiseks. Algselt valiti ''jitō''<nowiki>'</nowiki>ks kõige ustavamad vasallid, kuid ajapikku muutus ka see amet päritavaks.<ref name="Deal" />

Šogunaat: erinevus redaktsioonide vahel