Kiievi-Vene: erinevus redaktsioonide vahel

}}

'''Kiievi-Vene''' ([[vanavene keel]]es Рѹ́сь) oli vara[[feodalism|feodaalne]] [[riik]], mis asus tänapäeva [[Ukraina]], [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] maa-alal [[9. sajand]]ist [[13. sajand]]i keskpaigani keskusega [[Kiiev]]is.

 

== Vana-Vene riigi tekkimine ==

Kiievi-Vene riiki kujutatakse üldiselt [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] riigina, ent vähemalt alguses, kui riigi keskus asus Loode- ja Põhja-Venemaal [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]], [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]], ei olnud see nii. Riigi rajasid tõenäoliselt [[Skandinaavia]]st pärit, ilmselt [[russid]]e [[hõim]]u kuulunud [[varjaagid]]est ([[viikingid|viikingitest]]) [[ülik]]ud ja nende [[kaaskond]], esimesteks [[alam]]ateks aga olid [[soomeugrilased]]. [[Proto-Novgorod]], riigi oletatav keskus [[862]]–[[882]], asus soomeugrilaste asualal. [[Rjurik]]u ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga{{lisa viide}}.

Olukord muutus [[882]], mil uus valitseja [[Oleg]] vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna [[Kiiev]]i ja tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumine polnud ilmselt kiire. Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu. Ka esimesed suurvürstid polnud slaavlased. Esimene slaavi nimega valitseja oli [[Svjatoslav]], kuid temagi teod sarnanesid pigem [[berserk]]i kui venelase omadega. Siiski saavutasid slaavlased arvulise ülekaalu tõttu viimaks ülemkihi sulamise nende sekka. Nad asusid ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased.{{lisa viide}}

 

Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 [[normannid]]e-viikingite poollegendaarse valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linna ning [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. [[883]]–[[885]] alistas Oleg [[drevljaanid]], [[severjaanid]] ja [[radiimitšid]]. Oleg sai esimeseks [[Kiievi suurvürst]]iks.

==Vana-Vene riigi laienemine==

Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]], [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]], [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]]i vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastia]] teistesse harudesse kuulunud vürstid ning teda nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Vene suurvürstiks.

 

12. sajandi alguses tugevnenud keskvõimuga Kiievi-Vene alustas suurvürst [[Vladimir Monomahh]]i valitsusajal polovetside aladele laienemist ning sundis neid ajutiselt taganema Põhja-[[Donets]]i jõest ida poole. Nad osalesid ka [[Gruusia]] [[Gruusia kuningriik|kuningriigi]] ja kuningas Daviti võitluses vaenlastega [[Kaukasus]]e piirkonnast.

 

Ajavahemikul 1146–1246 vallutati [[Kiiev]]it võistlevate valitsejate poolt 47 korral ning linna valitsesid 24 valitsejat. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani. Selles osalesid umbes 20 rahvusgruppi ja hõimu. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ning [[13. sajand]]i esimese kolmandiku [[Kuldhord]]i khaani [[Batu-khaan]]i juhitud vallutused.

 

 

[[Pilt:Igorsvyat.jpg|pisi|"[[Igor Svjatoslavitš]]i lahinguväli [[polovetsid]]ega", [[Viktor Vasnetsov]]]]

 

== Suurvürstiriigi lagunemine ==

== Viited ==

{{Viited}}

[[Kategooria:Kiievi-Vene|*]]

[[Kategooria:Ukraina keskaeg]]