Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
118. rida:
 
=== Võitlus Venezia ja Bütsantsiga ===
Aastaks 1107 kontrollis kuningas Kálmán enamust endistest Bütsantsi rannikulinnadest Dalmaatsias. Kuna need linnad olid tähtsad, võitlesid [[ungarlased]] ja [[horvaadid]] sageli Venezia ja [[Bütsants]]iga piirkonna pärast. Aastal 1116, pärast Kálmánikuningas [[Kálmán]]i surma, ründas Venezia Dalmaatsia rannikut, võitis Horvaadi[[Horvaatia baanibaan]]i Klaudije armeed ning hõivas Biogradi[[Belgrad|Biograd]]i, Spliti[[Split]]i, Trogiri[[Trogir]]i, Šibeniki[[Šibenik]]i, Zadari[[Zadar]]i ja mitu saart. Kálmáni järglane, kuningas [[István II]] püüdis aastal 1117 edutult kaotatud linnu tagasi saada, kuigi Venezia [[doodž]] [[Ordelaffo Falier]] tapeti lahingus Zadari[[Zadar]]i lähedal. Sõlmiti viieaastane vaherahu, mis kinnitas [[status quo]]. Aastal 1124 ründas István II taas Venezia valdusi ning sai tagasi Biogradi[[Belgrad|Biograd]]i, Spliti[[Split]]i, Šibeniki[[Šibenik]]i ja Trogiri[[Trogir]]i, kuid Zadar ja saared jäid Venezia kontrolli alla. Kuid aastal 1125 vallutas doodž [[Domenico Michiel]] need linnad tagasi ja hävitas Biogradi. Aastal 1131 asus troonile [[Béla II]] ja aastal 1133 võitis ta kaotatud linnad peale Zadari tagasi.
[[Pilt:Bütsants 1180.png|pisi|Bütsants Komnenoste dünastia lõpus, aastal ''ca'' 1180]]
=== Bosnia banaat ja Dalmaatsia ===
Aastal 1167 vallutasid bütsantslased osa Horvaatiast [[Krka (Horvaatia)|Krka jõest]] lõunas, samuti [[Bosnia banaat|Bosnia]], ja jäid nende kontrolli alla kuni keiser [[Manuel I]] Komnenose surmani aastal 1180, kui Bütsants nõustus maad loovutmaloovutama. Pärast 1180. aastat kasvas baani[[Bosnia baan]]i haldusala, kuid tema domeeni ja tegevuse ulatust ei saa veel täielikult formuleerida. Bosnia põliselaniku [[Ban Kulin]]il õnnestus vabastada Bosnia Bütsantsi mõju alt liidu kaudu Ungari [[Béla III]], [[Miroslav Zavidović]]i ja [[Serbia suurvürstkond|Serbia]] [[Stefan Nemanja]]ga, kellega koos sõdis ta aastal 1183 edukalt bütsantslaste vastu. Bosnia tagas rahu, kuigi jätkas Ungari vasallina.
[[File:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|thumb|left|Ungari aastal 1190, [[Béla III]] valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)]]
[[Pilt:Hungary, Croatia, Bosnia and Galicia in the 12th century.jpg|thumb|Ungari, Horvaatia ja [[Dalmaatsia]], [[Bosnia banaat|Bosnia]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia]] [[12. sajand]]i lõpul, [[Béla III]] valitsemisajal (1172–1196)]]
Pärast keiser Manuel I Komnenose surma ei suutnud Bütsants oma võimu Dalmaatsias[[Dalmaatsia]]s enam järjekindlalt säilitada. Varsti mässas Zadar Venezia vastu ja muutus pidevaks lahinguväljaks aastani 1202, kui [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal rüüstasid veneetslased doodž [[Enrico Dandolo]] juhtimisel ja ristisõdijad [[Zara piiramine|Zadarit (Zara)]], vaatamata tõsiasjale, et [[Ungari kuningas]] [[Imre I]] tõotas ristisõjaga ühineda. See oli ristisõdijate esimene rünnak katoliikliku linna vastu. Venezia nõudis seda kompensatsiooniks nende transportimise eest kaugemale itta Konstantinoopoli suunas, kus nad hiljem asutasid [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Vaenutegevus Veneziaga jätkus aastani 1216 Ungari kuningas [[András II]] valitsemisajal, kes kasutas Venezia laevastikku [[Viies ristisõda|Viienda ristisõjaga]] ühinemiseks.
 
=== Galiitsia ja Volõõnia alad ===
88 928

muudatust