Abbassiidide kalifaat: erinevus redaktsioonide vahel

Dünastia hiilgeaeg oli [[al-Mansur]]i (754–775), [[al-Mahdi]] (775–785), [[Hārūn ar-Rashīd]]i ja [[al-Mamun]]i (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli [[islami kultuur]]i ja teaduse õitseaeg. Riik oli arenenud riigihaldusaparaadiga: kaliifi kõrval olulisimaks riigiametnikuks oli [[vesiir]], riik oli jagatud piirkondadeks, mida juhtisid [[asevalitseja]]d – [[emiir]]id. Kalifaadi õitseajaks oli [[8. sajand]]i teine pool kuni [[9. sajand]]i algus.

[[File:Gardiner814.jpg|pisi|300px|Abbassiidide kalifaat 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner]]

[[File:Abbasid Provinces ca 788.png|pisi|300px|Abbassiidide kalifaadi provintsid 788. aastal]]

Kalifaadi alad piirnesid al-Rūm’i ([[Ida-Rooma keisririik]], keda ikka roomlasteks kutsuti), ehk siis [[Bütsants]]iga, lõunasse jäi tooraine ja orjade maa al-Sudān (mustade maa), põhjas asus türgi soost [[Kasaarid]]e riik, kirdes türklaste, al-Turkumāni alad, kellega islami esimestel sajanditel vahetpidamata sõditi, kuid kellest alates 9. sajandist islami vastu võtnuna sai islamimaailma peamine sõjaline jõud. Idas asus paganatemaa [[al-Hind]] (India), mille lääneosa (Sind) islamiseeriti 12. sajandiks. Keskaegsete araabia geograafide andmetel kujutas põhja poole jääv ala endast maad nimega al-Rūs, mida asustasid [[slaavlased]] ja soomeugri metsarahvad.

==Moslemi invasioon Euroopasse==

[[9. sajand]]il sooritasid [[Põhja-Aafrika]] [[saratseenid]] sõja- ja rüüsteretki [[Vahemeri|Vahemere]] põhjarannikule, [[902]]. aastal hõivasid araablased [[Taormina]], [[Sitsiilia]]s.