Nõmme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 5115385, mille tegi 193.40.110.5 (arutelu) Märgis: Eemaldamine |
|||
49. rida:
[[1893]]. aastal oli Nõmmel juba 50 maja, mis sajandi vahetuseks kasvas 300-ni. Püsielanikkonna tekkimisega hakkas Nõmmel välja kujunema erinevad piirkonnad, mis arvestasid nii rahvuslikke ja seisuslikke vahesid. Raudteest põhja pool nn. '''Vana-Nõmmel''' (tänase [[Pärnu maantee]], [[Idakaare tänav|Idakaare]] ja [[Glehni tänav]]a ümbrus) elasid peamiselt rikkad eestlased ja "kadakad sakslased". Lõuna pool raudteed ehk '''Uus-Nõmmel''' (tänapäevase [[Valdeku tänav|Valdeku]], [[Roheline tänav (Tallinn)|Rohelise]], [[Õie tänav (Tallinn)|Õie]] ja [[Mai tänav]]a piirkond) asusid põhiliselt sakslased. Sinna kavandas Glehn ka tulevikulinna raekoda. [[Põhjakaare tänav|Põhjakaare]] ja [[Harku tänav]]a ümbruses elas lihtrahvas. Seda piirkonda kutsuti '''Kanakülaks'''<ref name="YZ8iX" /><ref name="lpIoc" />.
[[1900]]. aastal avas uksed 2-klassiline algkool. [[9. veebruar]]il [[1908]] asutati [[Nõmme Heakorra Selts]], kelle eestvõttel algatati tänavavõrgu planeerimist ja tänavatele nimede andmist. Samal aastal anti Nõmmele turupidamise õigused ([[Nõmme turg]]). [[1910]] avati [[apteek]], ilmuma hakkas [[ajaleht]], asutati [[Nõmme
=== Nõmme alev 1917–1926 ===
| |||