Redaktsioon: 21. oktoober 2014, kell 11:52 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 198 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. oktoober 2018, kell 09:35 redigeeri eemalda Hummel15 (arutelu \| kaastöö) 3419 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[Image:Dupleix 1856-1887.jpg\|right\|222px\|thumb\|[[Prantsusmaa\|Prantsuse]] auruturbiiniga korvett [[FS Dupleix (1861)\|''Dupleix'']] (1856-1887)]] '''Korvett''' ([[inglise keel]]es ''corvette'') on ~~peamiselt~~[[rannik]]ulähedasel ~~allveetõrje-~~merel ~~ja õhutõrjerelvastusega, rannikulähedasel avamerel patrull-,~~peamiselt ~~saate~~julgestus- ja valveülesannteteks mõeldud [[lahing]]uotstarbeline [[sõjalaev]]. ~~Klassifitseeritav ka kui suur patrull-laev või suur vahilaev.~~ ~~Purjelaevade~~* ''Korvett'' oli [[purjelaev]]ade ajastul [[18. sajand\|18.]]–[[19. sajand]]il ~~oli korvett~~ 3-[[laevamast\|mast]]iline ühe suurtükitekiga ja 10–40 [[suurtükk\|suurtükiga]] [[purjelaev]], mida kasutati tavaliselt side- ja [[luurelaev]]ana. Traditsiooniline nimetus on kandunud tänasesse. == Kasutus == Korvette kasutatakse tänapäeval peamiselt: * ranniku ([[akvatoorium]]i) valveks ja -kaitseks, * allveetõrjeks, * tsiviillaevade saatmiseks, * miinilaevade ja [[abilaev]]ade julgestamiseks, * sageli ka [[piirivalve]] ülesanneteks (sh piiri kaitseks). == Liigitus == Korvettide hulka loetakse tänapäeval tavaliselt ka allveelaevahävitajad ja väikesed raketilaevad. Mõnedes riikides on aga korvette klassifitseeritud ka, kui suuri vahilaevu. == Kirjeldus == Sageli on korvetid mõeldud kaitseülesannete täitmiseks rõhuasetusega peamiselt 2 põhilises tõrje-dimendisoonis. Näiteks pealveetõrje + õhutõrje või õhutõrje + allveetõrje. Korvette kasutatakse tänapäeval peamiselt rannavalveks ja -kaitseks, samuti tsiviil-laevade ja [[abilaev]]ade julgestamiseks. Korvettide relvastuses on peamiselt lühi- või ka keskmaa õhutõrjeraketid, sonar ja [[süvaveepomm]]id, universaalsed [[kahur]]id ja [[kuulipilduja]]d. Harvem ka laevavastased raketid. Sageli on korvettidel [[meremiin]]ide veeskamise võime. Veeväljasurve on 550...2000 t. Kiirus on tavaliselt 20...30 sõlme ja autonoomsus 1...2 nädalat. Korvetil on 2 vahivahetust. Komandöriks on reeglina alama astme vanemohvitser ([[kaptenmajor]]).▼ Veeväljasurve on reeglina 600...2200 t. ▲~~Korvette kasutatakse tänapäeval peamiselt rannavalveks ja -kaitseks, samuti tsiviil-laevade ja [[abilaev]]ade julgestamiseks.~~ Korvettide relvastuses on peamiselt lühi- või ka keskmaa õhutõrjeraketid, sonar ja [[süvaveepomm]]id, universaalsed [[kahur]]id ja [[kuulipilduja]]d. Harvem ka laevavastased raketid. Sageli on korvettidel [[meremiin]]ide veeskamise võime. ~~Veeväljasurve on 550...2000 t. Kiirus on tavaliselt 20...30 sõlme ja autonoomsus 1...2 nädalat. Korvetil on 2 vahivahetust. Komandöriks on reeglina alama astme vanemohvitser ([[kaptenmajor]]).~~ Kiirus on tavaliselt 20...30 sõlme. Autonoomsus 1...2 nädalat. Korvetil on tavaliselt 2 vahivahetust. Komandöriks on reeglina alama astme vanemohvitser ([[kaptenmajor]]). ~~Sageli kasutatakse korvette [[piirivalve]]ks.~~ == Vaata ka ==

Korvett: erinevus redaktsioonide vahel