Paul Johansen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
Johansen sündis [[Tallinn]]as taanlasest maaparandusinseneri [[Jens Christian Johanseni]] perekonnas. Ta õppis [[Tallinna toomkool]]is ning lõpetas selle [[1919]]. aastal. Sama aasta suvel astus ta õppursõdurina Rahvaväkke, ent [[Vabadussõda|Vabadussõja]] rinnetele ta ei jõudnud. Sama aasta lõpus asus ta õppima [[Kopenhaagen]]isse ja peagi [[Saksamaa]]le, esialgu agraarinseneriks, ent peagi loobus ta sellest suunast ajaloo kasuks. [[1924]]. aastal sai Johansen [[Leipzigi ülikool]]i ajaloodoktoriks ning naases tagasi Eestisse, asudes tööle [[Tallinna Linnaarhiiv]]is.
 
Johansenist kujunes peagi üks olulisemaid Eesti ajaloolasi, ta uuris läbi tohutu hulga materjale nii Tallinna vanema ajaloo, eriti asustuse (rahvastiku) ajaloo, kui ka agraarajaloo kohta, olles viimasele suunale üheks alusepanijaks Eestis. Tema ilmselt olulisemaks teeneks on [[Taani hindamisraamat]]uus avastamineleiduva agraar- ja publitseerimineasustusajaloolise [[1933]].materjali aastaluurimine ning tõlgendamine, mismille andistulemuseks vägaoli põhjalikupõhjalik teabeülevaade [[13. sajand]]i Põhja-Eesti asustus- ja agraaroludest. Samuti juhtis Johansen tähelepanu [[Wandrati ja Koelli katekismus]]ele kui esimesele kindlalt teada olevale osaliselt eestikeelsele trükisele. Johansen leidis Rotsi arhiivist ka [[Paide]] linna asutamise daatumi ning tegi mitmeid teisi olulisi avastusi. [[1934]]. aastal sai Johansenisttemast Tallinna linnaarhivaar.
 
[[1939]]. aasta lõpus siirdus Johansen koos [[baltisakslased|baltisakslastega]] Saksamaale ning jätkas ajaloolasetööd [[Hamburg]]i ülikoolis. [[1942]]–[[1945]] oli ta sunnitud teenima tõlgina saksa idavägedes, sest keeldus [[NSDAP]]sse astumast. Sealjuures külastas ta [[1944]]. aastal veel viimast korda ka Eestit. [[1945]]–[[1946]] oli ta sõjavangis ning naasis seejärel Hamburgi ülikooli, kus ta õpetas kuni surmani. [[1964]]. aastal esitas Johansen hüpoteesi, et [[Balthasar Russow]] võib olla eesti päritolu. Paraku jäi nii see uurimus kui ka mitmed teised tööd (näiteks [[Läti Henrik]]u elu ja tegevuse uurimine) pooleli, kuna ta suri juba järgmise aasta kevadel.