Friedrich Paulus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 185.78.45.79 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium. Märgis: Tühistamine |
vikivandaali poolt tekitatud kahju muudetud tagasi. Vikipeedia on vaba platform kus võivad kõik vastavalt reeglitele avaldada infot asjade kohta. |
||
17. rida:
'''Friedrich Wilhelm Ernst Paulus''' ([[23. september]] [[1890]] – [[1. veebruar]] [[1957]]) oli ohvitser Saksamaa relvajõududes aastatel 1910 kuni 1943.
Ta on tuntuks saanud eelkõige [[Saksa 6. armee]] juhtimisega [[Stalingradi lahing]]us. Lahing lõppes Saksa vägede kohutava lüüasaamisega. 8. jaanuaril keelas [[Adolf Hitler]] Paulusel alistuda ja käskis tal Stalingradi viimase meheni kaitsta.
25. jaanuaril keelas Hitler jällegi Paulusel alistuda, 30. jaanuaril, kui Paulus teatas, et ta ei suuda enam oma vägesid juhtida, ülendas Hitler mitmeid tema ohvitsere. Pauluse ise ülendas Hitler [[kindralfeldmarssal]]iks, kuna tolle ajani ei olnud ükski Saksamaa või Preisimaa kindralfeldmarssal alistunud. Hitler lootis ka, et Paulus valib viimases hädas pigem enesetapu kui alistumise.
23. rida:
Sellest hoolimata alistus Paulus järgmisel päeval. See viis Hitleri raevu ning ta lubas enam mitte kunagi kedagi teist kindralfeldmarssaliks ülendada (kuigi ta veel kahe sõja-aasta jooksul andis välja seitse ülendust. Hitler ütles ka: "Rahuaja Saksamaal sooritasid 18-20 tuhat inimest aastas enesetapu, kuigi ei olnud sellises olukorras. See mees aga näeb oma 50-60 tuhat oma sõdurid vapralt end kaitstes suremas. Kuidas ta julges alistuda bolševikele?!"
Katoliiklasena ei pooldanud Paulus enesetappu. Vangistuse ajal ütles ta NKVD-le ülekuulamisel: "Mul ei ole mingit soovi ennast selle Böömi kaprali (Hitleri) pärast tulistada." Üks teine tema kindralitest ütles NKVD-le, et ülendusest teada saades olevat Paulus öelnud: "See kõlab nagu kutse enesetappu sooritama, kuid tema (Hitleri) heaks ma seda ei tee." Ta ei andestanud Hitlerile 6. armee hülgamist ning esines Nõukogude raadios natsivastase propagandaga. 1953. aastal vabastati Paulus vanglast ja kuni oma surmani elas ta Ida-Saksamaal Dresdenis.
'''Atentaadid Paulusele kui ideoloogilisele sümbolile ja tema surm.'''
1953. aastal vabastati Paulus vanglast ja kuni oma surmani elas ta Ida-Saksamaal Dresdenis. Ta maeti Badenisse oma 1949. aastal surnud naise kõrvale, kes polnud teda alates 1942. aastast näinud.▼
Kuna Paulus oli ideoloogiliselt ülioluline mõlemale sõdivale poolele, ta oli sõja võtmelahingu üks sümbolitest. Venelased püüdsid teda kasutada ka sakslaste võitlusmoraali lagundamiseks ja hiljem ühe peatunnistajana Nürnbergi protssessil. Sakslaste jaoks oli ta esialgu hukkunud kangelane, hiljem reetur kes tuli iga hinna eest hävitada. Venemaal arvestati sellega tõsiselt, turvameetmed olid vangi elu kaitsmisel seniolematud ja mitte alusetult. Sakslased tegid kolm katset Pauluse likvideerimiseks. Kaks katset Venemaal, visates esimesel korral piirkonda langevarjurite üksuse mis hävitati ja teisel korral saates NA mundris diversandid Suzdali lähedale, kes ka avastati ja likvideeriti. Kolmas katse oli Nürnbergi protsessi ajal Saksamaal, mis samuti ebaõnnestus.
Paulus suri samal päeval mil 14 aastat varem tema 6. armee andis alla - 1. veebruaril. Surmapõhjuse SDV ametlik versioon oli raske haigus, kuid eksisteerib nii Venemaal kui Saksamaal levinud, ajalistele kokkulangevustele (viimaste vangist vabanenud sakslaste tagasitulek aastal 1957, armee allaandmispäev ja surmapäev), varem Paulusele sooritatud tapmiskatsetele ja Dresdenis elanute seas levinud kuuldusele toetuv hüpotees, et ta tapeti kättemaksuks, lavastatud autoõnnetuse käigus. Oletatakse et selle võisid korraldada Venemaal vangis olnud saksa sõdurid, kellest viimane vabanes Pauluse surma-aastal. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.youtube.com/watch?v=vHev-PUUs_A|Pealkiri=Пленник особого назначения|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
▲
{{DEFAULTSORT:Paulus, Friedrich}}
| |||