Kasutaja:Märt Põder/Kuidas seletada vikit vandenõuteoreetikule?: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
61. rida:
Lõppkokkuvõttes määrab Vikipeedia sisu see, missugune on Vikipeedia kogukond ja kes võtavad vaevaks seal sihipäraselt entsüklopeedia sisu täiendamise nimel tööd teha -- kogukonnas kujunevad välja oma arvamusliidrid, kelle kogemus entsüklopeedilise materjali toimetamisel, koostamisel, allikate leidmisel ja analüüsil ning argumentide selgel esitamisel hakkab kaasas käima nende kasutajanimega. Ning kogukond valib tõepoolest enda seast ka administraatorid, kellel on entsüklopeedias oluline roll, kuid sellesse rolli jõuavad valimiste tulemusel enamasti teatud iseenesliku meritokraatia põhimõtte alusel need kaastöölised, kes pole mitte kõva ütlemisega ideoloogilised suunajad või poliitikud, vaid pigem või vähemalt ühtlasi need, kes on näidanud oma ulatusliku kaastööga, et nende jaoks on entsüklopeedia koostamine südameasi, ning näidanud oma panusega vikikogukonna aruteludesse, et mõistavad entsüklopeedia koostamise põhimõtteid ja suudavad neid ka praktikas rakendada.
 
Seejuures on administraatorid ülejäänud kaastöölistega võrdsel positsioonil selles, mis puudutab artiklite sisu muutmist või selle üle otsustamist — selle rolliga kaasnevad pigem vastutusrikkad tehnilised või kogukonna haldamisega seotud ülesanded: administraatorid saavad artikleid kustutada, keelata nendesse täienduste tegemist, ennistada artikli mõne varasema redaktsiooni ning blokeerida kasutajaid ja IP-aadresse. See on praktiliselt vajalik otsese vandalismiga võitlemiseks, sest Vikipeedia avatud ökosüsteem annab igasugu sodijatele jm tähelepanu otsijatele ohtralt võimalusi — näiteks Eesti-Iirimaa EM-valikturniiri ''play-off'' mängu vilistanud Viktor Kassai lehekülg on üks näide, kus lehekülje muutmisemuutmist lubamistsai kõigile kasutajatele sai lubada alles pärast aastaid piiranguid, sest alatasa tahtis keegi artiklit täiendada oma motiveeritud arvamusega Kassai töö kvaliteedi kohta.
 
Seejuures jääb igast administratiivsest tegevusest Vikipeediasse maha avalik jälg ning kuigi administraatorid saavad oma õigusi rakendada individuaalselt, on võimalik iga nende liigutust vaidlustada. Eestikeelses Vikipeedias on hetkel 33 administraatorit ning kui mõne administraatori tegu peab õigustamatuks veel vähemalt üks administratiivtöötajatest, siis peavad administraatorid asuma omavahel läbima samasugust vaevarikast protseduuri, mis rakendub artiklite sisu muutmisel. Artiklite sisu üle otsustamisel puudub administraatoritel aga igasugune täiendav õigus, vaid nad peavad arutama selle üle täpselt samamoodi nagu samal päeval liitunud värske kaastöölinegi.