Laulev revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Fosforiidisõda: <ref>02. august 1987, [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=149622& FOTIS, EFA.399.P.0-141228, EÜE festivalil Varblas esitab Virumaa regiooni Eisma rühm laulu Fosforiit]</ref> |
|||
17. rida:
{{vaata|Fosforiidisõda}}
NSV Liit plaanis luua Eesti maa-alale fosforiidikaevandust. Kui informatsioon sellest avalikkuseni jõudis, olid eestlased sellele väga vastu. Eestis avalikustas fosforiidi kaevandamise plaani laiemalt telesaatejuht [[Juhan Aare]], kes tegi oma loodushoiusaates "[[Panda (saade)|Panda]]" intervjuu NSV Liidu üleliidulise fosforikaevanduskoondise juhi Juri Jampoliga. Saade oli eetris 24. veebruaril 1987. Seda infot üritati kohalike parteijuhtide ([[Bruno Saul]] jt) poolt küll ilustada ja sulustada, kuid sellest sai alguse laiem üldrahvalik protsess, mille tulemusena fosforiidi kaevandamise plaanidest loobuti. Rahvas süttis, nähti võimalusi ühisel jõul eesmärkide poole pürgida.<ref>2. august 1987, [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=149622& FOTIS, EFA.399.P.0-141228, EÜE festivalil Varblas esitab Virumaa regiooni Eisma rühm laulu Fosforiit]</ref> Juhan Aare on väitnud, et fosforiidisõjale alguse pannud intervjuu Jampoliga mängis olulist rolli kogu Nõukogude Liidu lagunemises.<ref name="InCkG" />
1987. aasta mais Alo Mattiiseni poolt Jüri Leesmenti sõnadele loodud laul [[Ei ole üksi ükski maa|"Ei ole üksi ükski maa"]] kujunes fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks ärkamisaja laulude tsüklist.
| |||