Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
12. rida:
[[Pilt:Sigulda Totale.jpg|thumb|right|Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn]]
 
'''Sigulda ordulinnus''' (saksa Segewold<ref name="H0DlU" /> an der Aa) oli [[Liivimaa ordu]] liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub [[Läti]]s, [[Vidzeme]] kultuuriajaloolises piirkonnas, 50&nbsp;km kaugusel [[Riia]]st (Riga) ja 30&nbsp;km kaugusel [[Cēsis|Võnnu]]st (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas [[Sigulda]] linnas.<ref name="BNxgP" /> Linnus asetseb Koiva jõe ürgoru kõrgel kaldapealsel Sigulda linna loodeosas Gaujas iela ja Pils iela tänavate vahel Krustakalnsi künkast (87 m) sadakond meetrit edelas.<ref name="zzMCz" /> Linnuseala asub umbes 90 m kõrgusel üle merepinna.
 
==Asukoht==
Linnus kuulus ordu [[maamarssal]]ile, seal resideerusid ka piirkonna [[foogt]] ja [[linnusekomtuur]]. Sigulda oli ordualade nn [[Koiva koridor]]i suurlinnustest (Volmari ja Võnnu) kõige lõunapoolsem ja sellele allus omakorda lõuna pool vastu Riia Peapiiskopkonna piiri asetsev väiksematest majanduslinnustest koosnev kaitseliin – [[Ropaži ordulinnus|Ropaži]], [[Mālpilsi ordulinnus|Malpils]], [[Zaube ordulinnus|Zaube]], [[Skujene ordulinnus|Skujene]] ja [[Nītaure ordulinnus|Nītaure]]. Peale Ropaži olid ülejäänud hiljem ka maamarssali lauamõisad.
Linnus asetseb Koiva jõe ürgoru kõrgel kaldapealsel Sigulda linna loodeosas Gaujas iela ja Pils iela tänavate vahel Krustakalnsi künkast (87 m) sadakond meetrit edelas.<ref name="zzMCz" /> Linnuseala asub umbes 90 m kõrgusel üle merepinna.
 
Linnus kuulus ordu [[maamarssal]]ile, seal resideerusid ka piirkonna [[foogt]] ja [[linnusekomtuur]]. Sigulda oli ordualade nn [[Koiva koridor]]i suurlinnustest (Volmari ja Võnnu) kõige lõunapoolsem ja sellele allus omakorda lõuna pool vastu Riia Peapiiskopkonna piiri asetsev väiksematest majanduslinnustest koosnev kaitseliin – [[Ropaži ordulinnus|Ropaži]], [[Mālpilsi ordulinnus|Malpils]], [[Zaube ordulinnus|Zaube]], [[Skujene ordulinnus|Skujene]] ja [[Nītaure ordulinnus|Nītaure]]. Peale Ropaži olid ülejäänud hiljem ka maamarssali lauamõisad. Sigulda linnusepiirkond (Burgsuchung/''borchsokinge'') oli jaotatud 5 väiksemaks linnusepiirkonnaks, mis moodustasid ka eraldi kirikutega kihelkonnad - Sigulda (Segewold), Mālpils (Lemburg), Nītaure (Nitau), Zaube (Jürgensburg) ja Skujene (Schujen).<ref>Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13-16 Jahrhundert, dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk. 59-60</ref>
 
Muinasajal kuulus Sigulda koivaliivlaste Satezele ([[Sattesele]]), [[Turaida]] (Toreida) ja Kipsala/Krimulda ([[Kubbesele]]) linnuste piirkonda. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u Riia maakonna [[Sigulda kihelkond|Sigulda kihelkonnas]] (Kirchspiel Segewold).<ref name="LajVa" />