Abbassiidide kalifaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
66. rida:
Dünastia hiilgeaeg oli [[al-Mansur]]i (754–775), [[al-Mahdi]] (775–785), [[Hārūn ar-Rashīd]]i ja [[al-Mamun]]i (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli [[islami kultuur]]i ja teaduse õitseaeg. Riik oli arenenud riigihaldusaparaadiga: kaliifi kõrval olulisimaks riigiametnikuks oli [[vesiir]], riik oli jagatud piirkondadeks, mida juhtisid [[asevalitseja]]d – [[emiir]]id. Kalifaadi õitseajaks oli [[8. sajand]]i teine pool kuni [[9. sajand]]i algus.
[[File:Gardiner814.jpg|pisi|300px
Kalifaadi alad piirnesid al-Rūm’i ([[Ida-Rooma keisririik]], keda ikka roomlasteks kutsuti), ehk siis [[Bütsants]]iga, lõunasse jäi tooraine ja orjade maa al-Sudān (mustade maa), põhjas asus türgi soost [[Kasaaride riik]], kirdes türklaste, al-Turkumāni alad, kellega islami esimestel sajanditel vahetpidamata sõditi, kuid kellest alates 9. sajandist islami vastu võtnuna sai islamimaailma peamine sõjaline jõud. Idas asus paganatemaa [[al-Hind]] (India), mille lääneosa (Sind) islamiseeriti 12. sajandiks. Keskaegsete araabia geograafide andmetel kujutas põhja poole jääv ala endast maad nimega al-Rūs, mida asustasid [[slaavlased]] ja soomeugri metsarahvad.
81. rida ⟶ 80. rida:
[[9. sajand]]il oli kalifaadi pealinna [[Bagdad]]i, maailma ühe suurima linna elanike arv ulatus üle miljoni, linn oli oma hiilguse tipul, linnas asusid [[observatoorium]] ja tolle ajastu parimad haiglad ning tegeldi innukalt [[Vanakreeka kirjandus|kreeka antiikautorite]] tõlkimisega araabia keelde. Linn oli rikkamaid maailmas. Abbassiidide aega peetakse islami kultuuriliseks [[Islami kuldajastu|kuldajastu]]ks, mil islamimaailma arvukates kultuurikeskustes toimus tuhandete õpetlaste poolt [[antiikaeg|antiigi]], [[kristlus|kristlike]] kultuuride, [[judaism]]i, [[Pärsia]] kultuuride, vähesemal määral ka islamieelse Egiptuse, India [[hinduism|hinduistliku]] ja [[Kesk-Aasia]] [[budism|budistliku]] ning teiste kohalike [[pagan]]like rahvaste [[kultuuripärand]]i kokkusulatamine nähtusteks nimetustega [[islamiaraabia kultuur]] ja islami [[tsivilisatsioon]].
See oli islami [[tsivilisatsioon]]i sõjalise ja majandusliku võimsuse, vaimse uhkuse ning teaduslik-kultuuriliste väärtuste õitseaeg. Kalifaati kuulusid islamimaailma sellised regionaalsed keskused nagu [[Buhhaara]], [[Samarkand]], [[Kairo]], [[Aleksandria]] ja [[Córdoba]] ning mitmed teised suurlinnad. Tolleaegne islamimaailm oli maailma kultuuriline tipp nii mahult kui ka sisult. Suur osa Bagdadi linnaelanikkonnast oli suuremal või vähemal määral kirjaoskaja; kirjaoskuse levikut soosis [[8. sajand]]il islamimaailma Hiina kaudu levinud paberivalmistamise kunst.
Bagdadis oli [[12. sajand]]il umbes sada raamatupoodi ja üle kümne avaliku raamatukogu; [[Córdoba kaliif]]i raamatukogus oli [[10. sajand]]il väidetavalt ligikaudu 500 000 köidet. Bagdadis asus kuni rüüstamiseni mongolite poolt [[1258]]. aastal paarkümmend [[ülikool]]ilaadset õppeasutust, kuulsaim neist [[9. sajand]]i alguses rajatud [[Tarkuse maja]] (Bajt al-Hikma), mis kujutas endast [[akadeemia]]t, [[observatoorium]]i ja raamatukogu, kus toimus aktiivne [[antiikkultuur]]i taasavastamine ja edasiarendamine [[araabia keel]]de tõlkimise kaudu. Eraldi ja väga mahuka valdkonna moodustab islami kultuuri kuldajastu klassikaline islamiaraabia kirjandus, luule ja keeleteadus, geograafia ning filosoofia, mille meistriteoste valdav osa loodi 9.–13. sajandil.
| |||