Redaktsioon: 26. august 2018, kell 18:42 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust →‎Plantagenet'i dünastia ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. august 2018, kell 19:27 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: ==Plantagenet'i dünastia== [[Fail:Henry II, Plantagenet Empire.png\|pisi\|left\|[[Plantagenetide suurriik]] aastal 1172. Täidetud kollane tähistab Inglise kuningate valdusi. Täppidega kollane näitab, kuhu ulatus nende mõjuvõim. ]] Anjou dünastiast, Edela-[[Prantsusmaa]] [[Anjou krahv]] [[Geoffroy V]] abiellus 1128. aastal, [[Keisrinna Matilda\|Inglismaa-Mathilde]]'ga ([[William Vallutaja]] lapselapse ja [[Henry I]] tütrega), millest sai aluse [[Inglismaa kuningriik\|Inglismaa]] [[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend\|kuninglik]] Plantagenet'i dünastia. 1144. aastast sai Geoffroy V-st ka [[Normandia hertsog]]. [[Plantagenetide suurriik\|Plantagenet impeerium]]ist sai suurim [[kuningriik]], suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustas rünnakut Inglismaa vastu. Aastatel 1154–1485 valitses Inglismaad viisteist [[Plantageneti dünastia\|Plantagenet'de]] [[monarh]]i. Dünastia vanem haru valitses [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal. [[Pilt:France.1223.png\|thumb\|Prantsusmaa aastal 1223.]] 10. rida ⟶ 12. rida: ==Vanem Anjou dünastialiin== [[Anjou]], [[Maine (Prantsusmaa)\|Maine]] ja [[Touraine]] ühendati [[Prantsusmaa kuningriik]]i, kuningas (1180–1223) [[Philippe II]] võidu tulemusena [[Plantagenetid\|Plantagenetite]] dünastiasse kuuluva, [[Inglismaa kuningriik\|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas\|kuninga]], [[Iirimaa]] lordi, [[Normandia hertsogiriik\|Normandia]] ja [[Akvitaania hertsogkond\|Akvitaania]] [[Akvitaania hertsog\|hertsog]]i ning [[Anjou]] [[krahv]]i [[John Maata]] üle. Nimetatud provintsid jagati kuningapere nooremate poegade vahel. {{vaata\|Anjou krahv}}, ''[[Maine'i krahv]], [[Touraine`i krahv]]'' ==Noorem Anjou dünastialiin== [[File:Italia Regno di Napoli locator.svg\|pisi\|left\|[[Napoli kuningriik]]]] Prantsusmaa kuningas (1226–1270) [[Louis IX]] (Püha) andis Anjou ja Maine'i oma nooremale vennale Charles'ile, kellest sai [[Anjou]] [[Anjou krahv\|krahv]] ning (1266–1282) [[Sitsiilia kuningas]]. Charles, Sitsiilia kuningana Carlo I, pani aluse [[dünastia]]le, mis järgneva kahe sajandi jooksul laiendas oma valdusi Lõuna-[[Itaalia]]st ([[Napoli kuningriik\|Napoli]]) ja [[Sitsiilia kuningriik\|Sitsiilia]]st kuni Kesk-Euroopani ([[Ungari kuningriik\|Ungari]] ja [[Poola kuningriik]]).▼ Prantsusmaa kuningas (1226–1270) [[Louis IX]] (Püha) andis Anjou ja Maine'i oma nooremale vennale Charles'ile, kellest sai [[Anjou]] [[Anjou krahv\|krahv]] ning (1266–1282) [[Sitsiilia kuningas]]. [[1266]]. aastal viis konflikt [[Hohenstaufenid\|Hohenstaufen]]ite ja [[paavst]]i vahel Sitsiilia vallutamiseni [[Anjou]] hertsogi [[Charles I (Sitsiilia)\|Charles I]] poolt. Vastuseis Prantsuse ametnikele ja maksustamisele koos mässuõhutamisega [[Aragoni kroon]]i ja [[Bütsants]]i käsilaste poolt viis [[Sitsiilia Vesper\|Sitsiilia Vespri]] ülestõusuni ja Aragoni kuninga [[Pedro III (Aragon)\|Pedro III]] eduka sissetungini aastal 1282. Järgnenud [[Sitsiilia Vespri sõda]] kestis kuni [[Caltabellotta rahu]]ni aastal 1302, jagades vana Sitsiilia kuningriigi kaheks. Sitsiilia saar, "Sitsiilia kuningriik teisel pool majakat" või [[Trinacria kuningriik]], läks [[Aragoni dünastia\|Aragoni]] [[Federico III (Sitsiilia)\|Federico III]]-le, kes hakkas seda valitsema. Poolsaare territooriumid ([[Mezzogiorno]]), mida kutsuti ka Sitsiilia kuningriigiks, kuid moodsas teaduses kutsutakse [[Napoli kuningriik\|Napoli kuningriigiks]], läks [[Charles II (Napoli)\|Charles II]]-le, kes hakkas seda valitsema. ▲~~Prantsusmaa kuningas (1226–1270) [[Louis IX]] (Püha) andis Anjou ja Maine'i oma nooremale vennale~~ Charles~~'ile,~~ ~~kellest sai [[~~d´Anjou~~]] [[Anjou krahv\|krahv]] ning (1266–1282) [[Sitsiilia kuningas]]. Charles~~, Sitsiilia kuningana Carlo I, pani aluse [[dünastia]]le, mis järgneva kahe sajandi jooksul laiendas oma valdusi Lõuna-[[Itaalia]]st ([[Napoli kuningriik\|Napoli~~]]) ja [[Sitsiilia kuningriik\|Sitsiilia~~]]st kuni Kesk-Euroopani ([[Ungari kuningriik\|Ungari]] ja [[Poola kuningriik]]). ==Noorema Anjou dünastia Ungari liin== [[File:Louis's kingdoms and his vassal territories.png\|thumb\|[[Lajos I]]-se valitsetud alad: [[Poola kuningriik\|Poola]] ja Ungari kuningriik (punasega) ja vasallriigid ja ajutiselt Lajose kontrolli all olnud alad (roosaga)]] [[Ungari kuningas\|Ungari kuninga]] (1272–1290) [[László IV]] surma järel nõudis [[Ungari kuningriik\|Ungari kuningriigi]] trooni Anjou dünastiast [[Napoli kuningriik\|Napoli kuningriigi]] [[Napoli kuningas\|kuninga]] [[Carlo II (Napoli kuningas)\|Carlo II]] ja [[Maria Ungarist (Naapoli kuninganna)\|Ungari Maria]] (kuningas [[István V]] ~~tütar~~tütre) poeg Charles Martel Anjou dünastiast. Kuid [[András III]] kindlustas võimu endale ja valitses pärast Charles Marteli surma aastal 1295 ilma ebamugavusteta. Kui András III aastal 1301 suri, nõudis kuninganna Maria Ungarist, kes kasvatas Charles Marteli lapsi, Ungari trooni oma pojapojale [[Károly I\|Carlo Roberto]]le, kes krooniti kuningaks (1308–1342) [[Károly I]] nime all. Károly I poeg [[Lajos I]] lisas valdustele ka [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigi]]. Siiski ei jäänud dünastia püsima, sest tal polnud meessoost järeltulijaid. Aastal 1382 Lajos suri, Poola ja Ungari troonid pärisid ta tütred [[Maria (Ungari kuninganna)\|Maria]] ja ~~Püha~~ [[Jadwiga (Poola kuninganna)\|Jadwiga]]. ==Vaata ka==

Anjou dünastia: erinevus redaktsioonide vahel