Saksa ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kindluse asemel tuleks kasutada linnust, tegemist on selgelt keskaegsete rajatistega
12. rida:
|staatus =
|eesmärk =
|peakorter = [[Akko]] (–1230)<br />[[Montforti kindluslinnus]] (1230–1271) <br />[[Akko]] (1271–1291)<br />[[Veneetsia]] (1291–1309)<br />[[Malbork|Marienburg]] (1309–1457)<br /> [[Königsberg]] (1457–1525)<br /> [[Mergentheim]] (1525–)
|asukoht =
|piirkond =
74. rida:
Saksa ordu polnud [[Püha Maa|Pühal Maal]] võrreldes [[Johanniidid|johanniitide]] ja [[Templiordu|templivendadega]] oma orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. [[1211]]. aastal kutsus [[Ungari kuningas]] [[András II]] ordu [[Transilvaania]]ssse, andes neile 12 000 m² [[Borca]] (''Burzenland'') piirkonna ([[:ro:Țara Bârsei|Țara Bârsei]]) [[Valahhia]] piiri ääres, tasuks võitluse eest [[polovetsid]]<nowiki/>e e [[kumaanid]]ega. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning [[1225]]. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma.
 
[[1223]]. aastal andis [[Masoovia hertsogkond|Masoovia hertsog]], [[Konrad I (Masoovia)|Konrad I]] ordule [[Kulmimaa]] (poolapäraselt [[Chełmno]]), et nood [[Masoovia]]le vaenulikud [[paganlus|paganlikud]] [[preislased]] alistaks. Hertsog Konrad andis ordule Dobrzyńi kindluselinnuse koos selle ümbruskonnaga. Samal aastal kinnitas ordu põhikirja ka [[paavst]], nii muutus see ametlikuks iseseisvaks orduks. Ent ordu käekäik ei osutunud kuigi edukaks, peagi langes preislaste vastu alustatud [[Preisi ristisõda|Preisi ristisõjas]] piiskop Christian preislaste kätte vangi.
 
[[Masoovia hertsog]] [[Konrad I (Masoovia)|Konrad I]] oli sunnitud kutsuma appi preislaste rüüsteretkede tõkestamiseks [[1225]]. aastal Saksa ordu kõrgmeistri [[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]] poole, lubades tasuks preislaste alistamise eest ordule [[Kulmimaa]] (saksa keeles ''Kulmland''). [[1226]]. aastal [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt Saksa ordule antud [[Rimini kuldbulla]]ga, millega fikseeriti nende alluvus ainult Rooma paavstile, loodi soodne situatsioon ja sõltumatus Poolast.
118. rida:
===Saksa ordu õitseaeg===
[[Image:Acre1291 made by samsam.JPG|thumb|[[Akko]] kaart 1291. aastal]]
[[Pilt:Marienburg 2004 Panorama.jpg|400 px|thumb|[[Marienburgi ordukindlusordulinnus]]]]
[[File:Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|thumb|[[Marienburgi ordukindlusordulinnus]]]]
[[File:Europe in 1328.png|pisi|Kesk- ja Ida-Euroopa riigipiirid 1328. aastal]]
Kuni [[1291]]. aastani asus ordu [[kõrgmeister|kõrgmeistri]] residents [[Akko]]s, [[Akko piiramine (1291)|linna langemise järel]] viidi see üle [[Veneetsia]]sse ja [[1309]]. aastal [[Malbork|Marienburgi]]. [[Malborki ordulinnus]] oli Saksa ordu keskus kuni [[1457]]. aastani, mil selleks sai [[Königsberg]]. [[1525]]. aastal asus ordukeskus ümber [[Saksamaa]]le [[Mergentheim]]i ja [[19. sajand]]il [[Viin]]i.