Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Eesti NSV väljakuulutamine: "enne nälg, siis viletsus" |
Resümee puudub |
||
136. rida:
[[21. juuli]]l võttis vastvalitud Riigivolikogu vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]], millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.<ref name="wGYFS" />
====Majanduse sotsialistlik ümberkorraldamine====▼
Eesti Vabariik oli sõdadevahelisel ajal tugevasti arenenud, üldiselt oli Eesti vahet Lääne-Euroopaga vähendamas. Keskmine eluiga oli tõusnud 58 aastani. Keskmine palk jõudis 2/3-ni Lääne-Euroopa omast, ostujõud oli seoses madalamate hindadega Lääne-Euroopaga võrreldes ligikaudu 80%. Eesti põllumajanduse tootlikkus töölise kohta oli kõrgem kui Saksamaal. Mõistagi oli ka vaeseid, keldrikorruste elanikke, lapsi, kes ei saanud koolis käia, sest pidid aitama vanematel sissetulekut teenida. Nõukogude võim alustas radikaalseid ümberkorraldusi. Esimene nõukogude aasta tähendas Eestile enam kui 1000% [[inflatsioon]]i, reaalsed sissetulekud kahanesid enam kui poole võrra ja tööpuudus jõudis mõnes linnas 10%ni. 1940. aasta hilissuvest peale ei jätkunud vaesematel elanikel enam raha toiduainete piisavaks muretsemiseks - tulemuseks oli alatoitumus, mis oli laialt levinud ja kestas üle kümne aasta. Loomulik suremus tõusis märgatavalt juba 1940. aasta lõpuks.<ref>[[Olaf Mertelsmann]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/enne-naelg-siis-viletsus-70-aastat/ „Enne nälg – siis viletsus” – 70 aastat], [[Sirp]], 14.10.2010</ref>▼
===Eesti NSV vastuvõtmine NSV Liitu===
145. rida ⟶ 141. rida:
[[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]]. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning [[7. aprill]]ist [[1941]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]ks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].
▲Eesti Vabariik oli sõdadevahelisel ajal tugevasti arenenud, üldiselt oli Eesti vahet Lääne-Euroopaga vähendamas. Keskmine eluiga oli tõusnud 58 aastani. Keskmine palk jõudis 2/3-ni Lääne-Euroopa omast, ostujõud oli seoses madalamate hindadega Lääne-Euroopaga võrreldes ligikaudu 80%. Eesti põllumajanduse tootlikkus töölise kohta oli kõrgem kui Saksamaal. Mõistagi oli ka vaeseid, keldrikorruste elanikke, lapsi, kes ei saanud koolis käia, sest pidid aitama vanematel sissetulekut teenida. Nõukogude võim alustas radikaalseid ümberkorraldusi. Esimene nõukogude aasta tähendas Eestile enam kui 1000% [[inflatsioon]]i, reaalsed sissetulekud kahanesid enam kui poole võrra ja tööpuudus jõudis mõnes linnas 10%ni. 1940. aasta hilissuvest peale ei jätkunud vaesematel elanikel enam raha toiduainete piisavaks muretsemiseks - tulemuseks oli alatoitumus, mis oli laialt levinud ja kestas üle kümne aasta. Loomulik suremus tõusis märgatavalt juba 1940. aasta lõpuks.<ref>[[Olaf Mertelsmann]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/enne-naelg-siis-viletsus-70-aastat/ „Enne nälg – siis viletsus” – 70 aastat], [[Sirp]], 14.10.2010</ref>
==Nõukogude okupatsiooni asendumine Saksa okupatsiooniga==
| |||