8. armee (Nõukogude Liit): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
22. rida:
1940. aasta sügisel anti 8. armee [[Punaarmee]] ülemjuhatuse poolt [[Balti sõjaväeringkond|Balti Erisõjaväeringkonna]] koosseisu. Peale Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise [[baaside leping]]u sõlmimist saabusid 8. armee väeosad läbi [[Tartu]] ja [[Pihkva]] Eestisse, kus asusid kokkulepitud dislotseeriumiskohtadesse. Oktoobris 1940 aga suundus 8. armee juhtkond juba lähemale uuele NSV Liidu-Saksamaa piirile ning [[Balti Erisõjaväeringkond|Balti Erisõjaväeringkon]]na keskusele [[Läti]]s, seal asuvasse [[Jelgava]] linna ning alustas intensiivseid staabi- ja väliõppusi ning uue piirkonnaga tutvumist.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] okupeeritud Balti riikides peetavate [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] kaitselahingute osaline NSV Liidu poolt. Alates 14. juuli 1941. aastal oli armee [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarin]]de alluvuses, ülesandeks oli teostada Eesti territooriumi kaitset. 8. armee taandus Narva jõe taha 17. augustil, peale taandumist ühendas Põhjarinde juhatus 8. armee Kingissepa kaitsesektoriga. 1942. aastaks taganesid Leningradi piirkonda ning viisid läbi sõjategevust [[Volhovi rinne|Volhovi rindel]] Leningradi kaitsel.
1944. aastal osales NSV liidu relvajõudude ja [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] koosseisus Eesti vallutamises – [[Narva lahing (1944)|1944. aasta Narva operatsioonis]], septembris 1944 Tallinna vallutamises, oktoobris 1944 koostöös [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipulise Balti Laevastik]]uga [[Moonsund]]i dessantoperatsioonis.
| |||