Muusikastiili muutumist võrreldes varasemaga tajuti selgelt juba 1600ndate alguses. Leidus heliloojaid, kellele moodi läinud uus muusikastiil ei sobinudmeeldinud ja kes püüdsid säilitada vana muusikastiili. Vana ja uue pooldajate diskussiooni käigus hakati eelmist muusikastiili nimetama vanaks stiiliks (''stile antico'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit esimeseks praktikaks (''prima pratica'') ning uut muusikastiili moodsaks stiiliks (''stile moderno'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit teiseks praktikaks (''seconda pratica'').
