Barokk (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
==Barokkstiili kirjeldus==
Muusikastiili muutumist võrreldes varasemaga tajuti selgelt juba 1600ndate alguses. Leidus heliloojaid, kellele moodi läinud uus muusikastiil ei sobinud ja kes püüdsid säilitada vana muusikastiili. Vana ja uue pooldajate diskussiooni käigus hakati eelmist muusikastiili nimetama vanaks stiiliks (''stile antico'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit esimeseks praktikaks (''prima pratica'') ning uut muusikastiili moodsaks stiiliks (''stile moderno'') ja sellel vastavat kompositsioonimeetodit teiseks praktikaks (''seconda pratica'').
Barokile on muusikas omistatud erinevaid tunnuseid▼
Esimest kompositsioonimeetodit (''prima pratica'') iseloomustas:
* polüfooniline faktuur,
* teksti neutraalne tõlgendus,
* dissonantside reeglipärane käsitlus,
* alla-breve-notatsioon,
* harmoonia, mis tekib meloodiate koosluses
* kirikulaadide süsteem
Teist kompositsioonimeetodit (''stile moderno'') iseloomustas:
* raamhäältele tuginev homofooniline faktuur,
* teksti afektiline tõlgendus,
* dissonantside vabam käsitlus,
* muusika noteerimine kaks korda lühemates noodivältustes,
* ühehäälse meloodia valitsev roll
* duur-moll-süsteem
Mõiste 'barokk' tuli siiski käibele alles seoses Jean-Philippe Rameau ooperi Hippolyte et Aricie esietendusega Pariissis oktoobris 1733, mille kohta ilmus mais 1734 väljaandes Mercure de France anonüümne kriitika (‘Lettre de M*** à Mlle*** sur l’origine de la musique’, pp.868–70). Anonüümne autor vihjas varjatult, et uues ooperis oli kõik ''du barocco'' (moondunud pärli sarnane) ja kurtnud, et ooperi muusikal puudus ühtne meloodia, see oli dissonantside ja pidevalt muutuvate helistike ning meetrumi tõttu ebastabiilne ning selles vahetus kogu aeg kompositsioonimeetod.
Baroki kriitika jätkus ka Jean-Jacques Rousseau „Muusikasõnastikus“ (''Dictionnaire de musique'', 1768) märksõna "barokk" all: "Barokkmuusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, laul on pingutatud ja ebaloomulik, intonatsioon on raskepärane ja liikumine vaevaline." (''BAROQUE. Une Musique Baroque est celle dont l'Harmonie est confuse, chargée de Modulations de Dissonnances, le Chant dur & peu naturel, l'Intonation difficile, & le Mouvement contraint. Il y a bien de l'apparence que ce terme vient du Baroco des Logiciens.'')
* dünaamilisust,
* avatud vormi,
| |||