|
Ümbruskonna ajaloolistest paikadest pälvib mainimist Luusaare küngas, mis asetseb keset sood, umbes 8 km Muugast ida pool. Teatakse jutustada, et seal olevat kauges minevikus toimunud äge lahing eestlaste ja ordurüütlite vahel, kus sadu sõjamehi on surma saanud. Sellest antudki künkale nimi – Luusaar. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] päevil olnud Luusaar pelgupaigaks kohapealsele rahvale.
Teine oluline ajalooline märk siin piirkonnas on [[Paasvere kabelimägi]], mida nüüdseks vaid ehk aimata võib. Vaikiva tunnimehena hoiab ta siinmail lahus suurt soode- ja lodumetsade ala [[Pandivere kõrgustik]]ust. Laekvere teeristilt paistab ta teadlikule vaatajale hästi silma, sest asub [[Paasvere bussijaam]]astbussijaamast paarsada sammu ida pool. Mäe või õigemini künka nõlvadel kasvavad puud on märgatavad kaugele, sest ümberringi on valdavalt laiunud ühtlane ja lage põllumaa. Künka tipus püsib veel kangekaelselt mingi paekividest ehitis (nüüdseks küll rohkem aimatav), mis pidavat endine kabel olema. Ehitis on tõepoolest järskude seintega, mis aja jooksul astmelisteks pudenenud. Veel 1932. aasta suvel Simuna kihelkonna idaosas suulist rahvatraditsiooni kogunud M. Riska kirjelduse järgi moodustanud kabel pealtvaates kaheksanurga. Nüüd on kaheksanurka juba ammugi raske eristada. Enne [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] asunud kabeli lael lohuga kivi, mille otsas rahva jutu järgi vanal ajal kuldnupuga rist seisnud. Kirdes võib veel vaevu aimata avaust. Poolteisesaja aasta eest olnud avaus sedavõrd valla, et lapseealised kabelisuust sees käinud, trepist alla laskunud ja seal üksikuid riste näinud, millel nimed peal. [[Kabel]]isse olla ainult [[mõisahärra]]sid maetud. Kõige noorem rist pärinenud [[1801]]. aastast. Vanad paberid aga tõendavad, et pühale Siimon Juudale pühendatud kirik [[Katkuküla]]s on ehitatud kohe taanlaste Eestimaale tuleku järel, 13. sajandi I poolel. Niiviisi räägitakse Paasverest viieteistkümne kilomeetri kaugusel asuva [[Simuna kirik]]u kohta. Et Simuna asus tolleaegse arusaamise järgi Paasverest siiski kaugel, asustati Paasverre kohaliku rahva tarbeks, 16. sajandil, arvatavasti [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] perioodil, Simuna abikirik või kabel, mis pühendati pühale [[Laurentsius]]ele. [[1690]]. aastal seisnud see ilma katuseta ja olnud lagunenud, mistõttu teda tahetud parandada, aga alanud Põhjasõda takistanud seda. [[1776]]. aastal lõhutud [[August Wilhelm Hupel]]i „Topographische Nachrichten von Lief- und Estland” andmete järgi „täiesti maha” ja sel kohal on keiserliku kindralkuberneri loaga Pastferi ja Lausi surnute jaoks üks korralik mausoleum ehitatud (endine Laus=[[Lõusa mõis]], hävinud). [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i algul olla mõisnike kabelisse matmine kõrgemalt poolt ära keelatud. Et veel 1980-ndate keskel tulnud ehitustööde käigus kaevamisel kabelimäe loodeserval päevavalgele rohkesti inimluid, siis võib arvata, et kabelimäe serval asunud kohaliku rahva tarbeks oma surnuaed, mõisnikud maetud aga kabelisse. Rahvasuu teab jutustada, et Kabelimäelt minevat maa-alune käik paar kilomeetrit loode pool asuvale Margumäele.
Olulisemaid andmeid Muuga kohta on teada Põhjasõja perioodist. Nii olid 1700. aastal Eestimaalt läbireisivad Rootsi sõjaväeosad majutatud Muuga mõisa, kust anti neile ka moona: võid, liha, mune, leiba jms. Muugas suri Põhjasõja ajal 1712. aastal katku 221 inimest, elama jäi 88.
|
