Gregoriuse koraal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
20. rida:
*''accentus'', mida iseloomustab teksti [[retsiteerimine]] ühel [[heli]]l. Retsiteerimist liigendavad mõnehelilised [[meloodia]]vormelid (aktsendid), mis langevad kokku [[tekst]]i [[interpunktsioon|interpunktsioonimärkidega]] (koma, koolon, punkt). Meloodia ulatuseks on [[Sekund (muusika)|sekund]] kuni [[sekst]], igale silbile üks noot.
*''concentus'' – vaba meloodiaga laul. ''Concentus''-stiil jaguneb veel omakorda süllaabiliseks, neumaliseks ja melismaatiliseks nagu [[kirikulaul]]us.
**silbiline (süllaabiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot ([[retsiteerimine|retsiteerimisel]], hümnides, lihtsamates antofoonides);
**rühmaline (neumaline) stiil, kus igale silbile vastab 1–4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks noodimärk ehk [[neuma]];
**kaunistatud (melismaatiline) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk [[melism]]idega.
 
*silbiline (süllaabiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot ([[retsiteerimine|retsiteerimisel]], hümnides, lihtsamates antofoonides);
*rühmaline (neumaline) stiil, kus igale silbile vastab 1–4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks noodimärk ehk [[neuma]];
*kaunistatud (melismaatiline) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk [[melism]]idega.
 
 
[[Mitmehäälsus]]e tekkimisel võeti gregoriuse koraal tihti aluseks [[cantus firmus]]ele.
 
[[Pilt:Veni Creator Spiritus-1.BMP.jpg|pisi|Hümni "Veni creator spiritus" kvadraatkirjas noot]]