Redaktsioon: 26. juuli 2018, kell 10:44 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. juuli 2018, kell 10:48 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
5. rida: '''Vabad kunstid''' ehk '''seitse vaba kunsti''' ([[ladina keel]]es ''[septem] artes liberales'') on [[keskaeg\|keskaja]]l välja kujunenud hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba [[antiikaeg\|antiikajas]]. ~~==Ajalugu==~~ Nii antiikajal kui ka keskajal oli kõrgema hariduse omandamine ühiskonna eliidi ehk vabade meeste tegevusala. [[Platoni dialoogid\|dialoogis]] "[[Politeia]]" räägib [[Platon]] vabade meeste haridusest ning nimetab tähtsuse järjekorras selle osi: [[aritmeetika]], [[geomeetria]] ([[planimeetria]], [[stereomeetria]]), [[astronoomia]], [[harmoonia]], [[dialektika]]. Sellist valdkondade valikut võib pidada aluseks ka vabade kunstide traditsioonile. Vabu kunste vastandati käsitöökunstidele (''artes mechanicae'', [[vanakreeka keel]]es ''poietikē technē''), millega tegelesid käsitöölised, põllupidajad ja karjakasvatajad. ===Vabade kunstide õppekava=== Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: [[triivium]] (''trivium'') ja [[kvadriivium]] (''quadrivium''). Triiviumi alla kuulusid [[grammatika]], [[dialektika]] (sisuliselt [[Aristoteles]]e [[loogika]], [[süllogistika]]) ja [[retoorika]] (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja [[ülikool]]ides [[bakalaureusekraad]]i (''baccalaureus artium'' 'kunstide õpipoiss') saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid [[aritmeetika]] (arvutamine), [[muusika]] ([[harmoonia]], [[muusikateooria]]), [[geomeetria]] ([[eukleidiline geomeetria]], maamõõtmine ja ka [[geograafia]]) ja [[astronoomia]] (õpetus taevastest sfääridest, tänapäevases mõttes midagi [[astroloogia]] ja [[kosmoloogia]] vahepealset), mida võib pidada juba teadusteks, mis käsitlevad maailma asju ja nende olemusi, st nende raames tegeldi teadusega toonases mõttes: [[füüsika]], [[metafüüsika]], [[teoloogia]] jms valdkondadega. Kvadriiviumi läbinule anti keskaja ülikoolides [[magistrikraad]] (''magister artium'' 'kunstide meister'), mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega.▼ ▲~~Vabade~~Keskajal ~~kunstide~~jagunes ~~õppekavva~~vabade ~~kuulus keskajal~~kunstide ~~üldiselt~~õppekava ~~kaks~~kaheks ~~taset~~tasemeks: [[triivium]] (''trivium'') ja [[kvadriivium]] (''quadrivium''). Triiviumi alla kuulusid [[grammatika]], [[dialektika]] (sisuliselt [[Aristoteles]]e [[loogika]], [[süllogistika]]) ja [[retoorika]] (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja [[ülikool]]ides [[bakalaureusekraad]]i (''baccalaureus artium'' 'kunstide õpipoiss') saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid [[aritmeetika]] (arvutamine), [[muusika]] ([[harmoonia]], [[muusikateooria]]), [[geomeetria]] ([[eukleidiline geomeetria]], maamõõtmine ja ka [[geograafia]]) ja [[astronoomia]] (õpetus taevastest sfääridest, tänapäevases mõttes midagi [[astroloogia]] ja [[kosmoloogia]] vahepealset), mida võib pidada juba teadusteks, mis käsitlevad maailma asju ja nende olemusi, st nende raames tegeldi teadusega toonases mõttes: [[füüsika]], [[metafüüsika]], [[teoloogia]] jms valdkondadega. Kvadriiviumi läbinule anti keskaja ülikoolides [[magistrikraad]] (''magister artium'' 'kunstide meister'), mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega. ~~=== Struktuur keskajal===~~ ~~"7 vaba kunsti" (''Artes liberales'', ka "dialogika ained) jaotuvad~~ ''Trivium'':

Vabad kunstid: erinevus redaktsioonide vahel