Ekspressionism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ekspressionism''' ([[prantsuse keel]]es ''expression'', väljendus, ilme, [[ladina keel]]es ''expressio'', 'väljapigistamine') on enne Esimest maailmasõda Saksamaal ja Austrias sündinud kõiki [[kaunid kunstid|kauneid kunste]] hõlmav [[modernism|modernistlik]] [[kunstivool]], mille esindajate loomingut iseloomustab süvendatud huvi inimese hinges toimuvate tormiliste protsesside ja nende väljendamise vastu. Ekspressionistlikule kunstile on omased mässamine ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikkus. Ekspressionistlikku väljendust iseloomustab tihti äärmuslik grotesksus, naer läbi pisarate, narruse kultus.

 

Mõistet 'ekspressionism' kasutatati esimest korda prantsuse keeles 1901. aastal Pariisis [[Sõltumatute kunstnike ühing]]u (''Salon des Independants'') näituse kataloogis.

 

Sellest peale hakatakse rääkima ka ekspressionismist muudes kaunites kunstides.

 

Ekspressionistliku kunstilise väljenduse üheks põhjustajaks peetakse Esimese maailmasõja eelseid ühiskonnas levinud palavikulisi meeleolusid. Stress, aimdus saabuvast katastroofist, turvatunde puudumine, majanduskriis – kõik see õhutas konflikti ka inimese sisemaailmas. 

 

Ekspressioniste mõjutanud oluliseks nähtuseks oli ka Austria neuroloogi [[Sigmund Freud]]i (1856–1939) [[psühhoanalüüs]]i teooria, mis uuris nihestunud hingeeluga inimese sisemisi hirme.

 

 

 

{{vaata| Ekspressionism (kirjandus)}}

Ekspressioniste iseloomustab [[traagika|traagiline]] elutunnetus, mis lähtub [[katastroof]]i eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on [[suurlinn]], [[sõda]], [[vaesus]] jne. Kirjanike loomingus on [[surm]]a- ja [[enesetapp|enesetapu]]motiivid, [[paatos]]lik ja jõuline [[luule]]keel, rohke [[adjektiiv]]ide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja [[rütm]]i eelistamine vormile ja [[harmoonia]]le, [[reaalsus]]est võõrandumine ja abstraheerumine.

 

*[[Bertolt Brecht]]

*[[Georg Trakl]]

*[[Friedebert Tuglas]]

 

[[Pilt:Egon Schiele 014.jpg|thumb|[[Egon Schiele]]. Perekond. 1918]]

 

Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud [[Adolf Hitler|Hitler]], kes keelustas kogu [[Moodne kunst|moodsa kunsti]]. Paljud kunstnikud emigreerusid [[USA]]-sse, kus panid aluse uuele kunstivoolule [[Abstraktne ekspressionism|abstraktsele ekspressionismile]]. Samasugune ekspressionismivastane olukord valitses ka NSV Liidus Stalini ajal.

 

* [[Otto Dix]]

* [[Max Beckmann]]

* [[Egon Schiele]]

 

{{vaata| Ekspressionism (arhitektuur)}}

 

Sõjajärgses [[Euroopa]]s, eriti [[Saksamaa]]l, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab [[Erich Mendelsohn]]. Tema tuntuim arhitektitöö on [[Einsteini torn]] [[Potsdam]]is ([[1919]]–[[1921]]).

 

{{vaata|Ekspressionism (muusika)}}

 

* [[Alban Berg]]

* [[Arnold Schönberg]]

* [[Anton Webern]]

 

{{vaata|Ekspressionism (teater)}}

Ekspressionistlik teater keskendus tegelaste läbielamistele. Tuntuim ekspressionistlik lavastaja oli [[Max Reinhardt]] (1873–1943).