Muusikastiil: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
[[Robert Pascall]] defineerib stiili üldiselt kui [[diskursus]]e laadi (''manner of discourse''), [[väljendus]]e [[moodus]]t (''mode of expression''), esitluse tüüpi (''type of presentation'') ning konkreetselt kui [[maneer]]i, milles [[kunstiteos]] on loodud (''manner in which a work of art is executed''). Muusikas, mis on suunatud pigem [[suhe]]tele kui [[tähendus]]tele (''orientated towards relationships rather than meanings''), püstitab muusikastiili mõiste erilisi probleeme. Seda võib kasutada nii üksiku helilooja, ajalooperioodi, geograafilise piirkonna või keskuse või ka ühiskondlikku või sotsiaalset funktsiooni omava muusika iseloomustamiseks.<ref>Robert Pascall. [http://www.oxfordmusiconline.com/subscriber/article/grove/music/27041 "Style"] Grove Music Online. Oxford Music Online. Oxford University Press (vaadatud 28. oktoobril 2017).</ref>
 
[[Toomas Siitan]] on määratlenud sedamuusikastiili järgmiselt: "Tänases keeles tähistab stiil kõige üldisemalt iseloomulikku väljenduslaadi, muusika puhul aga ennekõike kompositsioonivahendite – rütmi, harmoonia, meloodia ja faktuuri iseärasuste kogumit. Üksikteose jaoks on stiil otsekui üldine keelesüsteem, mille kaudu üksikteos omandab tähenduse. Muusika puhul on sageli käsitletud stiili ja vormi vastandlike parameetritena: stiil määratleb muusikateoses detailide, vorm aga tervikteose kujundust. Selline eritlemine saab siiski olla vaid väga tinglik, kuivõrd vorm kujuneb detailidest ja nende omavahelistest suhetest ning ka vormi võib pidada teatud stiili fenomeniks [...]."<ref>Toomas Siitan: [http://www.ema.edu.ee/oppematerjalid/muusikaseminarid/artiklid/Teos_ja_stiil.pdf Teos ja stiil Euroopa klassikalises muusikakultuuris ] (2004: 44)</ref>
 
==Stiil ja idee==