Ontoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida:
'''Ontoloogiaks''' nimetatakse sageli teatud esmaste või kindlaimalt olemas olevate üksuste määratlemist mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogumit, nt [[Sigmund Freud|Freud]]i ontoloogia põhiüksusteks võib pidada [[tung]]e ja [[teadvus]]t, [[Platon]]i ontoloogia omadeks jällegi [[idee]]sid.
 
Klassikalises filosoofias (sealhulgas) [[Christian Wolff]]i järgi on ontoloogia [[metafüüsika]] osa, nimelt üldmetafüüsika erinevalt erimetafüüsikast, mis tegeleb [[Jumal]]aga ([[loomulik teoloogia]]), [[hing]]ega (loomulik psühholoogia) ja [[universum]]i ehk [[maailm]]agamaailmaga (loomulik kosmoloogia). Erimetafüüsika pretendeeris teatavate entiteetide-valdkondade uurimisele puhtalt [[mõistus]]e alusel ([[kogemus]]ele toetumata). Selle poolest erines loomulik teoloogia [[teoloogia]]st, mis tugineb [[ilmutus]]ele, sealhulgas [[Pühakiri|Pühakirjale]], ning loomulik [[kosmoloogia]] kogemusele toetuvast [[füüsika]]st. Erimetafüüsika uuris näiteks seda, [[maailma igavesus|kas maailmal on ajaline algus]] või [[hinge surematus|kas hing on surematu]]. Seevastu üldmetafüüsika tegeles olevaga üldiselt.
 
Traditsioonilises ontoloogias on esiplaanil küsimus, kuidas suhtub olemine olevasse ([[Martin Heidegger]] räägib siinkohal "[[ontoloogiline diferents|ontoloogilisest diferentsist]]", mis seisneb otsustavas vaheteos oleva olemise ja olemise enda suhtes).