Tiit Käbin: erinevus redaktsioonide vahel

1994. aastal kiitis ELDP kongress heaks otsuse liituda vastloodud Reformierakonnaga. Nii kandideeris Käbin 1995. aastal Riigikokku juba Reformierakonna nimekirjas ning 3. ringkonnas. Sedapuhku anti talle koguni 9812 häält, mis tõid jällegi isikumandaadi. Terve [[VIII Riigikogu]] vältel kuulus ta Reformierakonna fraktsiooni, jätkates põhiseaduskomisjoni esimehena. Käbin oli ka [[Eesti Rahvusraamatukogu]] nõukogu liige.<ref name="riigikoguja" />

 

 

20. septembril 1995 toetas Käbin umbusaldusavaldust majandusminister [[Liina Tõnisson]]ile, eelkõige seoses riigiaktsiaselts [[Silmet]]i ümberkorraldamisega. 10. veebruaril 1997 hääletas ta peaminister Tiit Vähi umbusaldamise poolt "ebakorrektse ning riigi mainet kahjustava tegevuse tõttu" ning 22. aprillil 1998 keskkonnaminister [[Villu Reiljan]]i tagandamise poolt, kuna too "ei ole austanud seadusi enne ministriks saamist ega ole teinud seda ka hiljem".<ref name="riigikoguja" />

Järgmistel Riigikogu valimistel 1999. aastal kandideeris Käbin endistviisi Reformierakonna nimekirjas, kuid tema häältesaak vähenes mitmekordselt, 1215 hääleni. Riigikokku pääses ta kompensatsioonimandaadiga. Seekord oli ta 31. märtsist 1999 põhiseaduskomisjoni esimees ning 22. aprillist samal aastal ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht.<ref name="riigikoguja" /> 1999 – 2001 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee asepresident.

 

 

16. jaanuarist 2001 kuni 15. aprillini 2002 kuulus Käbin Riigikogu ajutisse uurimiskomisjoni endise [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjoni juhtis [[Aimar Altosaar]].<ref name="riigikoguja" /> Komisjoni loomise järel Eesti Päevalehes [[Enno Tammer]]ile antud intervjuus polnud Käbin siiski töötulemuste suhtes kuigi lootusrikas<ref name="KGB" />.