Augustiputš: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Miacek (arutelu | kaastöö)
29. rida:
Kuid putšiste tabas ebaõnn, sest Jeltsinit ei õnnestunud vahistada ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu. Moskvas aga algas barrikaadide ehitamine ja rahvas koondus Jeltsini kaitseks. Temaga liitusid ka populaarsed perestroikafiguurid [[Eduard Ševardnadze]] ja [[Aleksandr Jakovlev]] ning tšellist [[Mstislav Rostropovitš]].
 
[[20. august]]i õhtul püüdsid putšistidele lojaalseks jäänud väeüksused VenemaaVene NFSV Ülemnõukogu hoonet ([[Valge Maja (Moskva)|Valge Maja]]) vallutada ja tapsid kolm inimest. Samal ajal teatas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisest]] ja rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi positsioone, näiteks teletorni. Läti teatas [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] taastamisest [[21. august]]il. Ka Moskvas oli juba selge, et putš on läbi kukkunud. 21. augustil läksid viimased väeüksused Jeltsini poole üle ja enamik putšiste loobus üritusest. Mõned neist püüdsid veel asja jätkata, lennates [[22. august]]il Gorbatšovi juurde, et välja pressida tema toetust, kuid too nimetas neid reeturiteks ja laskis Jeltsini pooldajatel nad arreteerida. Sellega oli riigipöördekatse läbi. [[23. august]]il saabusnaasis Gorbatšov Moskvasse tagasi. Tegelik võim oli selleks ajaks juba Jeltsini kätte läinud.
 
==Tagajärjed==