Abrekk

Abrekk on Põhja-Kaukaasia termin. See tuleb Piiblist ja tähendab põlvedel või Jumala ette laskunu. Enne Venemaa invasiooni Kaukaasiasse ja Põhja-Kaukaasia islamiseerumist 16-19. sajandil, oli enamus Põhja-Kaukaasia elanikest kristlased. Just selle pärast on tšetšeeni või inguši keeles sõna abrekk tähendus "kättemaksja", tšerkessi või karatšai keeles tähendab see sõna "uhke mees". Kaukaasias vaid osseetia ja vene keeles on sellel sõnal negatiivne tähendus, tähendades "bandiiti", kuid need keeled kuuluvad indoeuroopa keelte perre. Kunagi kasutati seda sõna nende kohta, kes tõotasid loobuda mis tahes rõõmudest ja olla kartmatu võitleja Jumala nimel. Abrekk loobus kõigist sidemetest sõprade ja sugulastega. Abreki elustiil hõlmas ka üksildast elu metsikus looduses ja palvetamist. Hiljem enamus abrekke olid moslemid.

Pärast Teist maailmasõda kasutati sõna "abrekk" propagandas kui näidet nõukogude vastasest geriljast Põhja-Kaukaasias samuti ka kõigi põrandaaluste kohta. Need abrekid olid laialdaselt populaarsed kui oma kodumaa ja vaeste eest võitlejad. Vanaks saades tegelesid Lõuna-Kaukaasia abrekid mesindusega. Enamus Ida-Kaukaasia abrekke tapeti lõppematus sõjategevuses vallutajate vastu.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist jätkasid abrekid võitlust anastajate vastu enamuikes Tšetšeenia paikades. Tšetšeenia avrekid alustasid ülestõuse 1920-21, 1929-31, 1931-1939 ja viimati 1940-1944 aastatel, mis viis 1944. aastal tšetšeenide ja ingušide deporteerimiseni. Viimane nõukogude-vastane abrek Tšetšeenias Hasuhha Magomadov tapeti 28. märtsil 1976 70 aastaselt. Siiski ingušist abrekki Laisat Baisarovat ei saadud kunagi kätte ja traditsioon kestis tänapäevani.

Vaata ka

• Metsavennad