'''Hermann Rägastik''' (ka Herman Regastik) oli Keilast[[Keila]]st pärit mehaanik[[elektrotehnika|elektrotehnik]], ainus teadaolev eestlane, kes pääses [[Titanic]]ult.<ref>Erik Kamberg (6. september 2014). ''Katastroof iga hinna eest''. Wõrumaa Teataja, nr. 101. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20140906.2.9.2 lk 5].</ref><ref>[[Aarne Vaik]] (1999). ''Käsmu Meremuuseumi toimetised nr 4''. [[Käsmu Meremuuseum]]. [https://issuu.com/rufus394/docs/toimetised_4/6 lk 5] & [https://issuu.com/rufus394/docs/toimetised_4/20 lk 18]</ref><ref name="Õhtuleht">Urmas Vahe: [https://www.ohtuleht.ee/471002/titanic-peidab-endas-kahe-eestlase-saladust ''Titanic peidab endas kahe eestlase saladust?''] Õhtuleht, 31. märts 2012</ref>
[[Keila]]st pärit Rägastik õppis [[Saksa keisririik|Saksamaal]] [[Mittweida]] ja [[Chemnitz]]i ülikoolidesülikoolis [[elektrotehnika]]t. Elektrotehnikuna (radistina) asus ta teise inseneri-assistendi positsioonilassistendina ametisse ka Titanicule. Kui laev [[15. aprill]]il [[1912]] uppus, siispääses mees pärast pikalt ookeanis loksumist pääses mees Briti[[Suurbritannia]] auriku pardale ning jõudis sellega Inglismaale.<ref name="Õhtuleht" />
Tema elukäigu kohta on andmeid napilt. On märgitud, et pärast Titanicult pääsemist asus ta masinaohvitserina tööle kaubalaevale, mis samuti uppus, kuid kust kõik pääsesid. Samuti olevat ta olnud mobiliseeritud [[esimene maailmasõda|esimesse maailmasõtta]], kus ta saadeti Belgia rindele ning sai seal raskelt põlvepõlvest haavata. Seejärel olevat ta saadetud tervist parandama [[Fidži]]le, kuhu jäi ka oma edasiseks eluks. Samas on väidetud ka seda, et ta elas hilisemas elus hoopis [[Uus-Meremaa]]l.<ref name="Õhtuleht" />
{{kas|On arvatud, et Titanicul võis viibida ka teine eestlane, Jakob Kukk, kes aga hukkus.}}<ref name="Õhtuleht" />
