Vikipeedia

Markuse evangeelium: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Sinepiiva (arutelu | kaastöö)
21 muudatust
Kirjutasin artikli ümber teaduslikemate allikate ja tekstisiseste viidetega. Proovisin sisse lõimida maksimaalselt eelmise artikli pädevat sisu. Töö valmis TÜ usuteaduskonna kursuse raames.
1. rida:
{{Uue Testamendi raamatud}}
'''Markuse evangeelium''' ([[lühend]]kreeka keeles ''Κατὰ Μᾶρκον'Mk', ''„Kata Markon”'', ''„''Markuse järgi''”''; lühend Mk) on üks [[Piibel|Piibli]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] kaanonineljast 2.kanoonilisest raamatevangeeliumist ja üks kolmest [[sünoptilised evangeeliumid|sünoptilisest evangeeliumist]]. SelleleKanoonilises järjekorras eelneb sellele [[Matteuse evangeelium]] ja järgneb [[Luuka evangeelium]]. Traditsiooni järgi on evangeeliumi autoriks [[apostel]] [[Paulus]]e kaaslane [[Markus]]. Evangeelium on kirjutatud [[koinee]]s. [[Kardinal]] [[Stephen Langton]] jagas evangeeliumi 16 peatükiks. See on peatükkide arvult lühim evangeelium Uues Testamendis. Alates [[18. sajand]]i lõpust peavad teoloogid seda vanimaks evangeeliumiks Uues Testamendis. Evangeelium räägib [[Jeesus]]e elust, alustades [[Ristija Johannes]]e tegevusega ja lõpetades Jeesuse [[taevaminek]]uga (lühemas variandis tühja haua leidmisega), keskendudes eriti Jeesuse viimasele elunädalale.
 
Markuse evangeelium on vanim ning peatükkide arvult lühim evangeelium Uues Testamendis. Evangeelium räägib [[Jeesus]]e elust, alustades [[Ristija Johannes]]e tegevusest ja lõpetades Jeesuse [[taevaminek]]uga, keskendudes eriti Jeesuse viimasele elunädalale.<ref>Eduard Schweizer (1991). ''A Theological Introduction to the New Testament''. Nashville: Abingdon Press. Lk 122.</ref> Algne lühem variant lõppeb tühja haua leidmisega.<ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 148.</ref>
 
[[File:72 Mark’s Gospel Z. the empty tomb image 1 of 1. the empty tomb. Smirke.png|thumb|''Tühi haud''. Smirke]]
== Nimetus ==
Markuse evangeelium on [[kreeka keel]]es Κατὰ Μάρκον, ''Kata Markon'' ('Markuse järgi'). [[Vulgata]]s on evangeelium kui "„''Evangelium secundum Marcum"''“.
 
== Autorlus ja adressaat ==
Traditsiooni ja kirikuisade kirjutiste järgi on evangeeliumi autoriks apostel Pauluse kaaslane [[Johannes Markus (Pauluse õpilane)|Johannes Markus]], keda mainitakse [[Apostlite teod|Apostlite tegudes]],<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Donald Guthrie|pealkiri=New Testament introduction|aasta=1990|koht=Downers Grove, Illinois, USA|kirjastus=Intervarsity Press|lehekülg=81}}</ref> kuid kõrge tõenäosusega on tegu meile tundmatu Markuse-nimelise kristlasest autoriga, kes kõneles kreeka keelt ja elas väljaspool [[Palestiina (piirkond)|Palestiinat]], ning kelle tekst on suunatud mittejuutidest kristlaskonnale, kellele on vaja selgitada Palestiina juutide tavasid.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Eduard Schweizer|pealkiri=A theological introduction to the New Testament|aasta=1991|koht=Nashville|kirjastus=Abingdon Press|lehekülg=122}}</ref> Seda toetavad tekstis esinevad selgitused näiteks [[Variserid|variseride]] rituaalse kätepesu kohta salmides [http://piibel.net/#q=Mk%207:3-4 7:3-4], latinismide esinemine ja mõned [[Aramea keel|arameakeelsed]] väljendid, mis on tõlgitud kreeka keelde, näiteks salmides [http://piibel.net/#q=Mk%2015:34 15:34].<ref>Donald Guthrie (1990). ''New Testament Introduction''. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 71-72.</ref> Evangeeliumi tekstis pole selle kirjutajat märgitud, autori nimi ilmub esimest korda hiljem lisatud pealkirjas.<ref name=":1" />
Evangeeliumi kirjutaja on traditsiooni järgi apostel Pauluse kaaslane Markus <ref>Ap 13:5; 1Pt 5:13</ref>. Markuse autorlust kinnitavad ka varased [[kirikuisad]]. Evangeeliumis pole selle kirjutajat märgitud.
 
== Tekkelugu ==
Uue Testamendi kaanonis järgneb Markuse evangeelium [[Matteuse evangeelium]]ile. [[Teoloog]] [[Gottlob Christian Storr]] tuvastas [[1786]] tekstianalüüsi alusel, et Markuse evangeelium kirjutati enne Matteuse evangeeliumit. Enamik tänapäeva teolooge dateerivad Markuse evangeeliumi varastesse [[60. aastad|60.]] või [[70. aastad|70. aastatesse]], mis teeb sellest vanima [[kaanon (religioon)|kanoonilise]] evangeeliumi [[Piibel|Piiblis]]. Markuse evangeeliumit peetakse ka teiste [[sünopsis|sünoptiliste]] evangeeliumite (Matteuse evangeeliumi ja Luuka evangeeliumi) üheks baastekstiks. Evangeeliumi eesmärgiks oli rõõmusõnumi kuulutamine Rooma riigi ladina keeleruumis, mida märgivad [[aramea keel|arameakeelsete]] väljendite selgitamine <ref>Mk 3:17; Mk 5:41</ref> ja ladinakeelsed mõisted <ref>Mk 12:42; Mk 15:16</ref>. Teoloogide arvates on evangeelium koostatud [[Rooma]]s apostel Pauluse esimese või teise vangistuse ajal, seega ajavahemikus [[60]]–[[65]]. Noil aastail viibis Markus Roomas vähemalt korra, tõenäoliselt aga kaks korda.
 
Enamik akadeemilisi dateeringuid mahub ajavahemikku [[60]]-[[75]], mis teeb Markuse evangeeliumist vanima kanoonilise evangeeliumi. Varasem käsitlus pidas lühemat Markuse evangeeliumit Matteuse evangeeliumi kokkuvõtteks ning kanoonilist järjekorda ka sõltuvuslikuks järjestuseks, kuid enamus õpetlasi praegu peab esimeseks Markuse evangeeliumit. Selle hüpoteesi kohaselt kasutasid Luuka ja Matteuse evangeeliumi autorid Markuse evangeeliumit ühe alusallikana, kuid kirjutasid oma tekste üksteisest sõltumatuna.<ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 113-114.</ref> Prognoositud ajavahemiku lõpu tingibki [[Sünoptilised evangeeliumid|sünoptiline]] argument, mille kohaselt selleks, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid oleksid saanud kasutada Markuse evangeeliumit alusallikana, pidi see valmima hiljemalt 75. aastaks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Raymond E. Brown|pealkiri=An Introduction to the New Testament|aasta=1997|koht=New Haven and London|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=164}}</ref> <ref>{{Raamatuviide|autor=Donald A. Hagner|pealkiri=The New Testament: A Historical and Theological Introduction|aasta=2012|koht=Grand Rapids, Michigan|kirjastus=Baker Academics|lehekülg=184}}</ref> Prognoosi alguspunkt on paindlikum nii traditsiooni kui akadeemilise lähenemise poolest.
Evangeeliumi vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 45 [[manuskript]]il [[3. sajand]]ist. Varasemates terviktekstides Codex Sinaiticuse ja Codex Vaticanuse käsikirjades puudub evangeeliumi viimane peatükk Mk 16:9–20. Puuduvat kirjakohta tsiteerivad aga [[2. sajand]]il [[Justinus Märter]] ja [[Tatianus]].
 
/Evangeeliumi vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 45 [[manuskript]]il [[3. sajand]]ist. Varasemates terviktekstides Codex Sinaiticuse ja Codex Vaticanuse käsikirjades puudub evangeeliumi viimane peatükk Mk 16:9–20. Puuduvat kirjakohta tsiteerivad aga [[2. sajand]]il [[Justinus Märter]] ja [[Tatianus]]./
 
== Stiil ja struktuur ==
[[File:P45 Marc 8.35-9.1.jpg|thumb|Markuse 8:35–9:1 Papyrus 45 käsikirjas]]
Suurim rõhk Markuse evangeeliumi tekstis on Jeesuse viimastel päevadel [[Jeruusalemm|Jeruusalemmas]] (peatükid [http://piibel.net/#q=Mk%2011-13 11-13]) ning tema surmal ([http://piibel.net/#q=Mk%2014-15 14-15]). Keskpunktina võib vaadelda [[Peetrus|Peetruse]] tunnistust ([http://piibel.net/#q=Mk%208:27-30 8:27-30]), mis jagab jutustuse kaheks: esimene pool tegeleb Jeesuse imetegude ja kuulutustööga [[Galilea|Galileas]] ning teine pool kannatuste ettekuulutamiste, Jeesuse surma ja ülestõusmisega. <ref>Eduard Schweizer (1991). ''A Theological Introduction to the New Testament''. Nashville: Abingdon Press. Lk 122-123.</ref> <ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 127.</ref> Tõenäoline originaalvariant lõppeb salmiga 16:8, mis kirjeldab tühja haua leidnud naiste põgenemist ja hirmu pärast vaikimist. Salmid [http://piibel.net/#q=Mk%2016:9-20 16:9-20] on tekstianalüüsile ja käsikirjade dateerimisele tuginedes ilmselt hilisema ümberkirjutaja poolt üsna varakult evangeeliumile lisatud. Olenemata hilisemast päritolust loetakse pikemat varianti kanooniliseks ning trükitakse sageli osana Markuse evangeeliumist. Pikem lõpp kirjeldab ülestõusnud Jeesuse ilmumist inimestele ja taevassevõtmist.<ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 148.</ref> <ref>Donald Guthrie (1990). ''New Testament Introduction''. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 89-93.</ref>
 
Evangeeliumis kasutatud keel on lihtne ja rahvapärane ning sisaldab mitmeid latinisme.<ref>Donald Guthrie (1990). ''New Testament Introduction''. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 94.</ref> Laused on sageli lühikesed ning algavad sidesõnaga „ja” (''καὶ'').<ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 178.</ref>
 
Markuse evangeelium koosneb 16 peatükist, mis jagunevad pikendatud versioonis 678 salmiks, algses versioonis 666 salmiks.
== Ülesehitus ==
Markuse evangeelium koosneb 16 peatükist, mis jagunevad täisversioonis 678 salmiks, lühiversioonis 666 salmiks. Evangeeliumi jagas peatükkideks kardinal Stephen Langton [[13. sajand]]il ja salmideks [[Robert Estienne]] [[1551]].
 
== Sisu ülevaade ==
*Jeesuse töö ettevalmistamine Mk 1:1–13
*Eessõna Mk 1:1–15
**Ristija Johannes kutsub meelt parandama 1:1–8
**Evangeeliumi algus Mk 1:1
**Johannes ristib Jeesuse 1:9–11
**Ristija Johannese jutlus kõrbes Mk 1:2–8
**Jeesust kiusatakse kõrbes 1:12–13
**Jeesuse ristimine Mk 1:9–11
*Jeesus kuulutab Galileas Mk 1:14–8:26
**Jeesuse kõrbekiusatused Mk 1:12–13
**JeesuseJeesus kuulutustööhakkab alguskuulutama Mkrõõmusõnumit 1:14–15
**Jeesus kutsub välja oma esimesed jüngrid 1:16–20
*Jeesuse kuulutustöö Mk 1:16–8:26
**Jeesus kihutab välja roojase vaimu 1:21–28
**Jeesuse kuulutustöö Galileas Mk 1:16–6:29
**Jeesus teeb terveks Siimona ämma ja teisi haigeid 1:29–34
**Jeesuse kõrvaletõmbumine Mk 6:30–7:23
**Jeesus lahkub Kapernaumast 1:35–39
**Paganamisjon Mk 7:24–8:10
**Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise 1:40–45
**Küsimused imedest Mk 8:11–26
**Jeesus teeb terveks halvatu 2:1–12
*Jeesuse kuulutustöö Jeruusalemmas Mk 8:27–15:47
**Jeesus kutsub jüngriks tölneri 2:13–17
**Teekond Jeruusalemma Mk 8:27–13:37
**Jeesuse kannatuslugujüngrid Mkei 14:1–15paastu 2:4718–22
**Jüngrid katkuvad viljapäid hingamispäeval 2:23–28
*Lõppsõna Mk 16:1–8 (9–20)
**Jeesus parandab kuivanud käe hingamispäeval 3:1–6
**Rahvas koguneb Jeesuse ümber 3:7–12
**Jeesus valib kaksteistkümmend apostlit 3:13–19
**Jeesust süüdistatakse koostöös Peltsebuliga 3:20–30
**Jeesuse ema ja vennad 3:31–35
**Mõistujutt külvajast 4:1–20
**Mõistujutt lambist 4:21–25
**Mõistujutt iseenesest kasvavast viljast 4:26–29
**Mõistujutt sinepiivakesest 4:30–34
**Jeesus vaigistab tormi 4:35–41
**Jeesus kihutab välja leegioni roojaseid vaime 5:1–20
**Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja teeb terveks veritõbise naise 5:21–43
**Kodukoht hülgab Jeesuse 6:1–6
**Jeesus läkitab kaksteist apostlit kuulutama 6:6–13
**Ristija Johannese surm 6:14–29
**Jeesus söödab viit tuhandet meest 6:30–44
**Jeesus kõnnib vee peal 6:45–52
**Jeesus teeb haigeid terveks Geneetsareri järve läänekaldal 6:53–56
**Jeesus vastab etteheidetele pärimuse rikkumise kohta 7:1–23
**Jeesus kuuleb kaanani naise palvet 7:24–30
**Jeesus teeb terveks kurttumma 7:31–37
**Jeesus söödab nelja tuhandet meest 8:1–9
**Jeesus keeldub tegemast tunnustähte taevasse 8:10–12
**Jeesus hoiatab variseride haputaigna eest 8:13–21
**Jeesus teeb terveks pimeda Betsaidas 8:22–26
*Jeesus läheb Jeruusalemma Mk 8:27–10:52
**Peetrus ennustab Jeesuse Messiaks 8:27–30
**Jeesus ennustab oma kannatusi 8:31–9:1
**Jeesus kirgastatakse 9:2–13
**Jeesus teeb terveks langetõbise poisi 9:14–29
**Jeesus ennustab teist korda oma kannatusi 9:30–32
**Jüngrid arutlevad, kes neist on suurim 9:33–37
**Kes ei ole vastu, on poolt 9:38–41
**Patustamise ohtlikkusest 9:42–50
**Variserid otsivad Jeesusega tüli 10:1–12
**Jeesus õnnistab lapsi 10:13–16
**Jeesus räägib rikka raskusest pärida igavest elu 10:17–31
**Jeesus ennustab kolmandat korda oma kannatusi 10:32–34
**Sebedeuse pojad himustavad kõrgeid kohti 10:35–45
**Jeesus teeb nägijaks pimeda Bartimeuse 10:46–52
*Jeesuse viimased päevad Jeruusalemmas Mk 11–12
**Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma 11:1–11
**Jeesus ütleb kohtusõna viigipuule 11:12–14
**Jeesus puhastab templi kaubitsejatest 11:15–19
**Jeesus räägib viljatust viigipuust ja usu väest 11:20–25
**Jeesuselt nõutakse aru meelevalla kohta 11:27–33
**Mõistujutt viinamäe rentnikest 12:1–12
**Variserid kiusavad Jeesust maksurahaga 12:13–17
**Saduserid kiusavad Jeesust ülestõusmisega 12:18–27
**Kirjatundja kiusab Jeesust suurima käsuga 12:28–34
**Jeesus tõestab, et Messias ei saa olla Taaveti poeg 12:35–37
**Jeesus hoiatab kirjatundjate eest 12:38–40
**Jeesus peab lesknaise andi suurimaks 12:41–44
*Jeesuse kõne eelseisvatest sündmustest Mk 13
**Jeesus ennustab templi lammutamist ja suurt häda 13:1–13
**Jeesus ennustab kohut Juudamaa üle 13:14–20
**Jeesus räägib viimsepäeva tulekust ja õhutab valvama 13:21–37
*Jeesus mõistetakse surma ja hukatakse Mk 14:1–15:47
**Ülemad peavad nõu Jeesuse hukkamiseks 14:1–2
**Jeesust salvitakse 14:3–9
**Juudas reedab Jeesuse 14:10–11
**Jüngrid valmistavad ette paasasöömaaega 14:12–16
**Jeesus märgistab ära äraandja 14:17–21
**Jeesus seab püha õhtusöömaaja 14:22–25
**Jeesus ennustab Peetruse salgamist 14:26–31
**Jeesus palvetab Ketsemanis 14:32–42
**Jeesus võetakse kinni 14:43–52
**Süneedrium kuulab Jeesust üle 14:53–65
**Peetrus salgab Jeesuse 14:66–72
**Pilatus mõistab Jeesuse surma 15:1–15
**Sõdurid mõnitavad Jeesust 15:16–20
**Jeesus lüüakse risti 15:20–32
**Jeesus sureb ristil 15:33–41
**Jeesus maetakse kaljuhauda 15:42–47
*Jeesus tõuseb üles surnuist Mk 16
**Naised leiavad tühja haua 16:1–8
**Jeesus ilmub jüngritele 16:9–14
**Jeesus läkitab jüngrid rõõmusõnumit kuulutama 16:15–20<ref>{{Raamatuviide|autor=Toomas Paul, Uku Masing|pealkiri=Uus Testament|aasta=1990|koht=Tallinn|kirjastus=EELK Konsistoorium|lehekülg=22-24}}</ref>
 
==ÕpetusTeoloogia==
/Teoloogid on tekstianalüüsiga tuvastanud, et Markuse evangeelium annab rohkem edasi [[Peetrus]]e mälestusi ja õpetusi kui teised evangeeliumid. [[Aleksandria Clemens]]i väitel olevad Rooma kristlased Markust palunud kirja panna Peetruse [[jutlus]]eid ja jutustusi. Evangeeliumis on Peetruse isikut kujutatud kriitiliselt, kuid inimlikult./
 
Evangeelium rõhutab nii Jeesuse kui ka tema järgijate kannatuste vajalikkust, mille taustaks on tõenäoliselt algkristliku kogukonna vaenamine. Kristlasi kutsutakse üles käima Jeesuse jälgedes. [[Apostel|Jüngreid]] on kujutatud sageli nõrkade, mõistmatute ja piiratutena, olles sünoptilistest evangeeliumitest selles osas kõige kriitilisem. <ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179-182.</ref>
Jeesust on evangeeliumis kujutatud vaimude väljaajajana, tervendajana, imetegijana, [[Kristus]]ena, Inimese Pojana ja paaris kohas ka Jumala Pojana. <ref>Mk 1:1; Mk 3:11; Mk 5:7; Mk 15:39</ref>
Jeesus rõhutab evangeeliumis vana ja uue õpetuse erisust, kaldudes mitmel korral kõrvale Moosese seadusest. Näiteks kuulutab ta salmides [http://piibel.net/#q=Mk%207:1-23 7:1-23] puhtuse- ja toiduseaduste uuendamist, kuulutades puhtaks kõik toidud põhjendusega, et väljast tulev ei saa inimest seestpoolt rüvetada. Selline järeldus oli eriti oluline mittejuutidest kristlaskonnale.<ref>Mk 7:18-19</ref><ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 180-181.</ref>
 
=== Kristoloogia ===
Kaks olulist teemat Markuse evangeeliumis on [[Messias|Messia]] tuleku küsimus ja [[jünger|jüngrite]] rumalus. Evangeeliumis on kirjas ka hulk Jeesuse tähendamissõnu, millega ta annab õpetusi nii, et ka lihtinimesed nendest aru saaksid. Vahetevahel on jüngritel raskusi tähendamissõnadest arusaamisega, aga Jeesus seletab neile, mida need tähendavad. Tekstistruktuurilt on kirjakoht Mk 8:26 oluline, kuna sellele eelnev ja järgnev teksti kompositsioon erinevad üksteisest.
Jeesust on evangeeliumis kirjeldatud vaimude väljaajajana, tervendajana, imetegijana, [[Kristus]]ena, [[Messias|Messiana]], Inimese Pojana ja paaris kohas ka Jumala Pojana, näiteks salmis [http://piibel.net/#q=Mk%2015:39 15:39]. Mitmes kirjakohas käsib Jeesus tunnistajatel oma isikust ja tegudest vaikida (messiaanliku saladuse motiiv), mille põhjenduseks võib olla autori püüd vähendada pingeid juutliku messia-kujutluse ja Jeesuse kuulutustöö ebamessiaanliku iseloomu vahel.<ref>Bart D. Ehrman (2000). ''The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings''. New York: Oxford University Press. Lk 68.</ref> Samuti leidub Markuse evangeeliumis teistest sünoptilistest evangeeliumitest enam kirjeldusi Jeesuse inimlikkusest ja emotsionaalsusest.<ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179</ref>
 
===Jeesuse imeteod===
*[http://piibel.net/#q=%20Mk%201:21%E2%80%9328 Rüveda vaimu väljaajamine] <ref>Mk 1:21–28</ref>
*[http://piibel.net/#q=%20Mk%201:29-31 Peetruse ämma tervendamine] <ref>Mk 1:29–31</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%201:40%E2%80%9345 Pidalitõbise tervendamine] <ref>Mk 1:40–45</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%202:1%E2%80%9312 Halvatu tervendamine] <ref>Mk 2:1–12</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%203:1-6 Vigase käega mehe tervendamine] <ref>Mk 3:1–6</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%204:35-41 Jeesus vaigistab tormi] <ref>Mk 4:35–41</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%205:1%E2%80%9320 Deemonite väljaajamine] <ref>Mk 5:1–20</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%205:25– Veritõbise naise tervendamine] <ref>Mk 5:25–34</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%205:35-43 Jairuse tütre tervendamine <ref>Mk 5:35–43</ref>]
*[http://piibel.net/#q=Mk%206:34%E2%80%9344 Viie tuhande mehe toitmine]
*5000 mehe toitmine <ref>Mk 6:34–44</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%206:45-52 Vee peal kõndimine] <ref>Mk 6:44–52</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%206:53%E2%80%9356 Haigete tervendamine <ref>Mk 6:53–56</ref>]
*[http://piibel.net/#q=Mk%207:24%E2%80%9330 Sürofoiniikia naise tütre tervendamine] <ref>Mk 7:24–30</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%207:31%E2%80%9337 Kurttumma tervendamine] <ref>Mk 7:31–37</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%208:1%E2%80%939 Nelja tuhande mehe toitmine]
*4000 mehe toitmine <ref>Mk 8:1–9</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%208:22%E2%80%9326 Pimeda tervendamine Betsaidas] <ref>Mk 8:22–26</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%209:14%E2%80%9329 Deemoni väljajamine] <ref>Mk 9:14–29</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%2010:46%E2%80%9352 Pimeda tervendamine Jeerikos <ref>Mk 10:46–52</ref>]
 
===Jeesuse tähendamissõnad===
*[http://piibel.net/#q=Mk%202:21%E2%80%9322 Riidetükist ja nahklähkritest] <ref>(Mk 2:21–22)</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%203:23%E2%80%9327 Sisevõitlusest]
*Sisevõitlusest <ref>(Mk 3:23–27)</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%204:3%E2%80%938 Külvajast]
*Külvajast <ref>(Mk 4:3–8)</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%204:21%E2%80%9325 Lambist]
*Lambist <ref>(Mk 4:21–25)</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%204:26%E2%80%9329 Seemnest]
*Seemnest <ref>(Mk 4:26–29)</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%204:30%E2%80%9332 Sinepiivakesest]
*Sinepiivakesest <ref>(Mk 4:30–32)</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%207:14%E2%80%9323 Puhtusest ja räpasusest <ref>(Mk 7:14–23)</ref>]
*[http://piibel.net/#q=Mk%209:49%E2%80%9350 Soolast]
*Soolast <ref>(Mk 9:49–50)</ref>
*[http://piibel.net/#q=Mk%2012:1%E2%80%939 Viinamäe rentnikest <ref>(Mk 12:1–9)</ref>]
*[http://piibel.net/#q=Mk%2013:28%E2%80%9331 Viigipuust]
*Viigipuust <ref>(Mk 13:28–31)</ref>
 
== Evangeelium eesti keeles==
90. rida ⟶ 179. rida:
*[http://piibel.net/?q=Ef+3&bv=68&r=100#q=Mk%201&r=100 Markuse evangeelium. Piibel.net] ''(eesti keeles)''
*[https://www.eki.ee/piibel/index.php?tegevus=viewbibletext&showversion=4&showbook=Mk&done=1 Markuse evangeelium 1686. aasta "Wastses Testamendis".]
*[http://kk.hansanet.ee/arhiiv/vana/texts/mklg5-2.html#4 Markuse evangeelium. Kehra baptistikoguduse koduleht.]
*[http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/233164 William G Johnsson. "Jeesus läbi Markuse silmade." Adventistide Koguduste Eesti Liidu Hingamispäevakooli osakond. 2005]
*[http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2006%20(55)/Roosimaa2.pdf Peeter Roosimaa. "Markuse evangeeliumi kirjanduslikust eripärast."]
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Markuse_evangeelium"