Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

 

Pärast tema surma järgnes rahutuste periood ja konflikt ülemvõimu pärast kuningliku perekonna ja aadli vahel. Aastal 1051 püüdsid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] väed [[Ungari]]t vallutada, kuid said [[Vértesi mäed|Vértesi mägedes]] kaotuse osaliseks. Saksa-Rooma riigi väed jätkasid kaotustega; teine suur lahing toimus aastal 1052 [[Bratislava]] linna juures. Enne [[1052]]. aastat kukutati kuningas [[Samuel Aba]] poolt [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] toetaja [[Péter Orseolo]]. See rahutuste aeg lõppes [[Béla I]] valitsusajal (1060–1063). Ungari kroonikud kiitsid [[Béla I]] uue valuuta [[hõbeteenar]]i kehtestamise eest ja tema heatahtlikkuse eest endisse kuninga järeltulijasse vennapoeg Solomoni.

[[File:Europe-1139.jpg|pisi|Kesk- ja [[Ida-Euroopa]] alad 1139. aastal]]

[[File:Hungary 11th cent.png|thumb|left|Ungari kuningriik 11. sajandil]]

 

[[1136]]. aastal tungis Ungari [[Béla II]] esimest korda [[Bosnia]]sse ja asutas tiitli "Bosnia [[Ban (tiitel)|ban]]", esialgu vaid autiitlina oma täiskasvanud pojale [[László II]]-le. [[Bosnia banaat]] hõlmas enamuse sellest, mis nüüd on [[Bosnia ja Hertsegoviina]], samuti [[Dalmaatsia]], [[Serbia]] ja [[Montenegro]] osi.

[[12. sajand]]i kestel tegutsesid Bosnia valitsejad üha enam iseseisvamalt Ungarist ja/või Bütsantsist. Tegelikkuses omasid välisvõimud väikest kontrolli mägisel ja mõnevõrra ääremaal, millest Bosnia koosnes. Eriti [[ban Borić]] oli aastal 1154 tähtis isik, olles [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] liitlane. Ta osales liidus Ungari ja Serbiaga pealetungis bütsantslaste vastu, jõudes lõunas kuni [[Braničevo (piirkond)|Braničevoni]].