Ärevushäire: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
P Lisatud info diagnoosimise kohta ja 5. allikas. |
||
1. rida:
'''Ärevushäire''' on [[psühhiaatriline häire]], millega kaasneb pidev ja pikaajaline [[ärevus]].
Ärevushäiret saab määratleda näiteks [[paanikahäire]]ks, [[agorafoobia]]ks, [[sotsiaalfoobia]]ks, [[äge stressireaktsioon|ägedaks stressireaktsiooniks]], [[posttraumaatiline stressihäire|posttraumaatiliseks stressihäireks]] või [[ainete põhjustatud ärevushäired|mõne aine põhjustatud ärevushäireks]]. Ärevushäiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel. Patsiendid kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad vastuvõtlikuks mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ähvardavatena.<ref>https://www.arst.ee/et/Uudised-jahttps://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigusartiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigus</ref> Ärevushäiret esineb tihedamini kui [[depressioon]]<nowiki/>i, kuigi ärevushäirele pööratakse vähem tähelepanu ning haigestumine on tõusvas suunas. Samas pöörduvad [[generaliseerunud ärevushäire]]ga inimesed ise sagedamini arstide poole. Esmaselt diagnoositi haigus [[1996]]. aastal ja ligi 400 patsiendil. Aastaks 2007 oli see arv tõusnud 700-ni<ref name=":0">http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm</ref>.
Paanikahäiret iseloomustavad kõige paremini liigse kartuse/suure hirmu episoodid, mis võivad tekkida ilma selge põhjuseta. Paanikahood, ka tugevad, ei kesta üle paari minuti, kuid võivad kahe tunni jooksul uuesti ilmneda. Hoo ajal esineb järgmistest sümptomitest neli: õhupuudus, lämbumine, iiveldus, higistamine, vappumine ja ebareaalsuse tunne. Kui tunnuseid on vähem kui kolm, on tegemist piiratud sümptomitega hooga.
38. rida:
=== Psüühilised ===
Psüühilised sümptomid on hirm ja ohutunne, ärrituvus, paanika, ootusärevus, äärmuslik seesmine hirm, muretsemine, võimetus lõõgastuda. Liigne muretsemine kurnab organismi suurel määral. Näiteks võib pikaajaline lihasepinge tekitada pea- ning seljavalusid, keha valmisolek millekski, mis peaks kohe juhtuma ning uneprobleemid kurnavad organismi veelgi.<ref name=":2" />
Diagnoosimine
Mingeid spetsiifilisi uuringuid häire diagnoosimisel ei kasutata, kõige olulisem on põhjalik vestlus. Kahtluse korral kilpnäärme ületalituse suhtes võib vajalikuks osutuda hormoonide uurimine verest, mõne muu haiguse kahtluse korral teostatakse vastavale haigusele omased uuringud – elektrokardiogramm, vereanalüüs jm. Häirest täpsustatud ülevaate saamiseks võidakse kasutada ärevushäire hindamise skaalat.
== Ohud ==
44. rida ⟶ 48. rida:
== Viited ==
{{Viited}}5. http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/arevushaire-1083
[[Kategooria:Tervis]]
[[Kategooria:Ärevushäired|*]]
| |||