Ärevushäire: erinevus redaktsioonide vahel

 

=== Agorafoobia ===

Agorafoobia on tänapäeval ärevushäiretest üks levinumaid ning selle all kannatab üks kahekümnest inimesest. Agorafoobia kujutab endast hirmu avaruse ning paanikahoogude ees. Kõige olulisemaks sümptomiks selle häire puhul on piinlikkuse kartus.

 

=== Sotsiaalfoobia ===

Sotsiaalfoobia on agorafoobia kõrval üks kõige levinumatest häiretest, mis kujutab endast hirmu piinlikkuse või häbi ees olukordades, kus teised inimesed saavad antud patsienti jälgida. Kõige suurem hirm esineb avaliku esinemise ees.

 

=== Generaliseerunud ärevushäire ===

Generaliseerunud ärevushäire puhul on tegemist kroonilise ärevusega, mis ei kesta vähem kui kuus kuud. Generaliseerunud häirete puhul ei esine patsientidel paanikahoogusid, foobiaid või kinnisideid. Tunnetatakse vaid pidevat ärevust ja muret.

 

=== Obsessiiv-kompulsiivne häire ===

Obsessiiv-kompulsiivne häire on seotud liigse kontrollimisega. Häirega kaasnevad sundmõtted ja -teod, mis hakkavad segama kogu inimese ülejäänud elu. Sundmõtted võivad esineda ilma tegudeta, kuid seda esineb vaid 25% haigetest. Meestel esineb häiret tunduvalt vähem kui naistel. Obsessiiv-kompulsiivse häirega võib kaasneda ka depressioon ja foobiline vältimine. Häire esineb 2-3% elanikkonnast.

 

Posttraumaatiline stresshäire tähendab töövõimet pärssivate psühholoogiliste sümptomite tekkimist pärast traumaatilist sündmust. Häire võib tekkida kõigil, kes on läbi elanud tõsise trauma. Posttraumaatilise stressihäirete levinud sümptomiteks on piinavad mõtted traumast, sündmustega seonduvad luupainajad, mälupildid, teistest võõrandumine, emotsionaalne tuimus ja püsivad ärevuse ja unetuse sümptomid. Häire mõjutab 3-4% elanikkonnast.<ref name=":1">Bourne, Edmund 2007. Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat</ref>