|
| Auhinnad = [[Teenetemärk, 1905]]
}}
'''William Holman Hunt''' (2. aprill 1827 – 7. september 1910) oli inglise [[maalikunstnik]] ja oli üks [[Prerafaeliitide vennaskond|prerafaeliidiprerafaeliitide vennaskonna]] alusepanijatest. Tema looming olipaistis eriline,silma kunaerksate see oli detailnetoonidega ning Hunt kasutas alati ainultdetailselt elavaidkujutatud värvesündmustega. Tema arvates oli kunstniku eesmärgiks jutustada lugu pildina.
== Elulugu ==
<references />William Holman Hunt sündis [[Inglismaa|Inglismaal]], [[London|Londonis]]. Vanemad panid poja nimeks tegelikult William Hobman Hunt, kuid kuna [[Ristimine|ristimisel]] oli ta nimi valesti kirjutatud, vahetas ta "Hobmani" hoopiski "Holmani" vastu. Hunt kasvas üles usklikus peres. Isa oli William Hunt ning ema Sarah Holman. TemaWilliam isaHunt oli lao juhataja Londonis. William jättis kooli pooleli, olles ise 12-aastaneaastaselt. Hunt läksasus peale seda sekretärina tööle, kuid see ei pakkunud talle piisavalt huvi ning seetõttu lõpetasloobus ta sellesekretäri ametist. Tema unistus oli saada kunstnikuks, ent tal puudusid piisavad oskused. Williami isa oliarmastas agakorda korraning armastajaõiglust ningja õiglusenõudja, samutiseetõttu oli ta arvamusel, et kunstniku elukunstikuna ei viisaavuta kuhugiHolman ja seetõttu oli ta selle vastumidagi. Isa suurim soov oli, et WilliamWilliamist müügimeheksmüügimees saaks. Olenemata sellestisa vastuseisust, ei suutnud aga William pliiatsit käest panna, ningHolman maalismaalimist edasilõpetada.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=O.von Schleinitz|pealkiri=William Holman Hunt|aasta=1907|koht=Leipzig|kirjastus=Velhagen & Klasing|lehekülg=}}</ref>
1834. võttis Williami isa ta kaasa ühe kunstniku juurde kaasa, kes parasjagu talle pilti maalis. Huntil oli võimalus kunstniku tööd jälgida ning hiljem kui ta koju jõudis, haaras ta pliiatsi ning joonistas kaks pilti järgi, mida ta seal käies näinud oli.<ref name=":0" /> ▼Ta vanemad panid talle nime William Hobman Hunt, kuid kuna [[Ristimine|ristimisel]] oli ta nimi valesti kirjutatud, vahetas ta "Hobmani" hoopiski "Holmani" vastu.
▲1834. võttis Williami isa ta kaasa ühe kunstniku juurde, kes parasjagu talle pilti maalis. Huntil oli võimalus kunstniku tööd jälgida ning hiljem kui ta koju jõudis, haaras ta pliiatsi ning joonistas kaks pilti järgi, mida ta seal käies näinud oli.<ref name=":0" />
Ta otsustas luua 16- aastaselt enda ateljee, kus ta kopeeris, restaureeris ning maalis pereportreesid.<ref name=":0" />
1843. joonistas Hunt palju [[Briti Muuseum]]is.<ref name=":0" />
Ta palus oma vanematelt luba, et minna [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuninglikku Kunstiakadeemiasse]], kus ta oma soovimaalimis kunstnikuksoskusi saadaedasi jätkataarendada saaks. Peagi pidi ta pettuma Briti kunstis, kuna ta ei leidnud seal midagi imetlusväärset. Ta alustas õpinguid Kuninglikus Kunstiakadeemias alustas ta õpinguid 1844. aastal.
Kunstiakadeemias kohtassõbrunes ta aastal kaasõpilast, [[John Everett Millais]]<nowiki/>iga 'i. Neid mõlemaid ühendas suur soov, et nende töödtöid läheksid 1849. Kunstiakadeemia näituselenäitusel üleseksponeeritaks. Nad arutasidrääkisid erinevatest ideedest ja maalimis tehnikatest ning töötasid koos. Olenemata sellest, läks Hunti töö näitusele, ent Millais'i oma mitte. 1848. kohtas ta ka Dante Gabriel Rossettiga, kes andis talleWilliamile idee luua prerafaeliitide vennaskonna.
Hunt valis oma töö aluseks, mis Kunstiakadeemia näitustel avalikustati, [[John Keats]]<nowiki/>i luuletuse ''" The Eve of St Agnes"'', mis oli loodud aastal 1821. Hunt valis luuletusest osa, kus kangelane Rienzi plaanis kättemaksu oma noorema venna surma üle. Maal oli maalitud keskaegses stiilis ning kandis nime "Rienzi". See teos sisaldas endas lugematul arvul sümboleid. Rosetti kehastas Rienzi tegelast ning Millais surnud venda. Teos sai positiivset tagasisidet. See töö oli ka üks esimesi prerafaeliitide vennaskonna põhimõtetega.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Wyke Bayliss|pealkiri=Five great painters of the Victorian era: Leighton, Millais, Burne-Jones, Watts, Holman Hunt|aasta=1902|koht=London|kirjastus=Martson & Co|lehekülg=}}</ref>
Holmanist ei saanud kunagi mõjuvõimasat kunstniku. Tal polnud järgijaid ningnii omanagu eluteistel jooksulkunstnikel. Ta oli ta tuntud rohkem kui religioossete piltide maalijamaalijana.
1852 kandideeris ta [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuningliku Kunstiakadeemia]] liikmeks, kuid ta avaldus lükati tagasi. Kuna William oli väga uhke iseloomuga, siis ei kandideerinud ta Kunstiakadeemiasse peale seda enam mitte kunagi.
Hunt oli abielus kaks korda. Peale ebaõnnestunud kihlumist, modell Annie Milleriga, abiellus ta Fanny Waughiga 1865.aastal, kes poseeris hiljem ka tema tuntud maalil ''"Isabella"''. Fanny suri peale lapsesünnitustlapse ilmaletoomist Itaalias ning Hunt disainis oma naise hauakivi, mille ta hiljem Inglismaa surnuaeda tuua lasi. Ta teine naine, Edith, oli aga Fanny õde. Tol perioodil oli Inglismaal keelatud abielu oma surnud naise õega. Seega oli Hunt sunnitud sõitma välismaale, et seal Edithiga abielu sõlmida. Ta abiellus Edithiga 10 aastat hiljem ehk 1875. See abielu põhjustas aga mitmeid konflikte. Esiteks tekkis tõsine tüli perekonnaliikmetega, teiseks tema kolleegi ning samuti ka prerafaeliitide vennaskonna liikme, Thomas Woolneriga. Woolner oli kunagi samuti Fanny'sse armunud, kuid abiellus siiski Alice'ga, Fanny ja Edithi kolmanda õega. Huntil on abielust Fannyga poeg, Cyril Holman Hunt. Edithiga oli tal teine poeg, Hilary Lushington Holman ning tütar Gladys Holman Hunt.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Michael Lawrence Rhodes|URL=https://www.geni.com/people/William-Holman-Hunt-OM/6000000014813152301|Pealkiri=William Holman Hunt|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=30.04.2018}}</ref>
== Prerafaeliitide vennaskond ==
Prerafaeliitide vennaskond asutati 1848. aastal William Holman Hunti, [[Dante Gabriel Rossetti]] ja John Everett Millais'i poolt. Vennaskond oli mõeldud inglise kunstnikele ja [[Poeet|poeetidele]] . Nende arust pidi kunst loomulik ja reaalne olema. Nad arvasid, et [[Raffael]] tegi perfektseid pilte, kuid nendes puudus emotsioon. Nad eelistasid rohkem kunstnike, kes olid ennem Raffaeli. Vennaskonna liikmed vältisid [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuningliku Kunstiakadeemia]] põhimõtteid, nad kasutasid elavaid värve ning joonistasid enamasti religioosseid pilte ja portreesi. Nende pildid olid väga detailsed ja reaalsed. Samuti panid nad väga palju rõhku ilule. Nende arvates aitas piltide ja luuletuste ilu kaasa sotsialiseerumisele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tate.org.uk/art/art-terms/p/pre-raphaelite|Pealkiri=Pre-Raphaelite|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.04.2018}}</ref>
Vennaskonna põhimõtted:
= Looming =
Tema pildidmaalid ei olnud alguses edukad, kuna paljud kunstnikud arvasid, et tema teosed on lohakad ja inetud. Hiljem sai ta tuntuks oma religioosete maalide tõttu.
Williami maalid on tuntud just seetõttu, et need on väga detailsed, elavate värvitoonidega ning on kavandatud väga täpse sümboolikaga. Ta pälvisomandas need omadused John Ruskini ja [[Thomas Carlyle]] kirjutistelt, kes olid arvamusel, et maailma peab olema võimalik lugeda nagu kindlat süsteemi. Williami arvates oli kunstniku ülesanne tuua esile fakti ja märgi kooskõla. Ta luges Ruskini "Modern Painters" teist osa ning ta oli võlutud Ruskini arvamusest, et kunstnikud peaksid pöörduma tagasi hiliskeskaja ja vararenessanssi stiili poole.<ref name=":1" />
Hunt tahtis sümboolset [[Realism|realismi]] tuua modernnsesse kunsti, et need kes pilti vaatavad, saavad lugeda [[Metafoor|metafooride]] abiga rohkem kui lugu näiliselt jutustab. Ta maalis tavaliselt öösiti lambi valguses, et saavutada realistlikum valgus.<ref name=":1" />
Olles üks prerafaeliitide vennaskonna liige, oli just Hunt see, kes jäi kõige enam truuks vennaskonnas paika pandud ideaalidele. Ta oli alati väga püüdlik ja proovis täiustada oma teoste üldist välimust.
1950. aastate keskel võttis ta ette reisi Püha linna ehk [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] . Tema eesmärk oli otsida sealt inspiratsiooni ning topo-, kui ka etnograafilisi materjale oma uute tööde jaoks. Ta proovis leida üles kohad, kus toimusid Piiblis aset leidnud sündmused ning siis maalis neid järgi. Holman soovis alati läbi oma teoste anda edasi midagi religioosset, et inimesed õpiksid sedasi rohkem [[Jeesus|Jeesust]] tundma. TemaEsimest esimenekorda külastusviibis kestista kaksJeruusalemmas aastataastatel (1854-56).Ta pöördus tagasi Inglismaale aastal 1856 ja näitas oma Jeruusalemmas valminud teost ''"The Scapegoat"''. Sellel maalili on kujutatud kitse, kes seisab kuivanud kaldal, [[Surnumeri|Surnumere]] ääres. Kits sümboliseerib Jeesust, kes kannab kõiki maailma patte oma õlul, kuid samas on ta ka tõekandja.<ref name=":1" />
Seal valmisid veel sellised maalid nagu ''" The Finding of the Saviour in the Temple"'' ja ''" The Shadow of Death"''. Sealhulgas joonistas ta seal olles ka palju pilte sealsest maastikust. Kokku külastas ta Jeruusalemma neli korda.<ref name=":1" />
== Surm ==
Hunt suri 7.septembril 1910 ja on maetud Püha Pauluse katedraali Londonisse. Ta põdes kroonilist bronhiiti, mille tagajärjel sai ta kopsuemfüseemkopsuemfüseemi ning sellest sai ka ta surma põhjus.
= Tunnustus =
Aastal 1905 sai Hunt kuningas [[Edward VII]] käest teenetemärgi. Märk anti, kuna Hunt oli väga pühendunud kunstnik. Ta ei müünud oma kunsti kunagi, vaid kasutas seda ilu ja tõe vahendina. Ta ei maalinud, et raha teenida. Ta maalis, kuna see oli ta kirg.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.avictorian.com/Hunt_William_Holman.html|Pealkiri=William Holman Hunt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
= Tähtsamad teosed =
<gallery widths="154" heights="154" perrow="4">
Fail:William Holman Hunt - Portrait of Fanny Holman Hunt.jpg|"Fanny Waugh Hunt" (1868)
Fail:Hunt, William Homan - The Light of the World - 1853-54.jpg|"TheMaailma Light of the Worldvalgus" (1853-54)
Fail:William Holman Hunt - The Awakening Conscience - Google Art Project.jpg|"The AwakeningÄrkamine" (1853)
Fail:William Holman Hunt - The Scapegoat.jpg|"[[Patuoinas (maal)|The Scapegoat]]" (1856)
Fail:William Holman Hunt - Rienzi vowing to obtain justice.jpg|"Rienzi" (1849)
Fail:Holman-Hunt, William, and Hughes, Edward Robert - The Lady of Shalott - 1905.jpg|"TheShalotti Lady of ShalottDaam" (1905)
</gallery>
| 