Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Enam levinud [[helisalvestus]]<nowiki/>meetodid on olnud mehaaniline salvestusviis, kuigi vähesel määral on kasutatud ka magnetilist salvestust (diktofonides). Uuem, "digitaalse ajastuga" saabunud on optiline või magnetoptiline salvestusviis.{{lisa viide}}
Esimesed eestikeelsed heliplaadid Eestis salvestati 1906. aastal hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.<ref>[[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku"] , saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[Eesti Rahvusmeeskoor|RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. 26' 50"</ref>
== Mehaaniline salvestusviis ==
| |||