Redaktsioon: 15. jaanuar 2018, kell 11:18 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 566 muudatust P Tühistati kasutaja 213.180.23.34 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. aprill 2018, kell 11:42 redigeeri eemalda 213.35.147.138 (arutelu) Ýuguyr7tuyfugf Märgised: Asendamine Korduvad tähemärgid Emodži Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib [[Peipsi-Pihkva järv]]e suurimast osajärvest – Suurjärvest ehk Peipsi järvest kitsamas mõttes}} Cnyfjtngfgvdjgfgfxjhdyfdjhfhgfjhfihtjhgjhghgfjhfjhfjhhgdjhtiydhgdcsghfi7yjututri76uydutri7564w5reiyeyrwjut😚😚😘🙄😙😶😍😙😃🤣😄😘😍👷‍♀️👷‍♂️👨‍🚒👩‍🚀👨‍🚀👩‍🎨👩‍🚒👨‍🚒👩‍🚀👨‍🚒🏃‍♀️🕺👌👈👌👈👌👈👌👈👌👈👌👈👌👈👌👈👌👈👌👈👈👌👈👌💕💔💖💞💝💕❤💔💓💋💅❤💚💅💅💘🙏👂💅🤝💌❣💟💗💗👀💕👁👣👀💕💔💖💕💔💖💕💔💖💕💔{{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2009}} ~~{{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2009}}~~ ☃☃☃☃eH ~~{{Järv~~ ~~\| järve_nimi = Peipsi järv~~ ~~\| pildi_nimi = Lake Peipsi Landsat2000-Peipsi.jpeg~~ ~~\| pildi_link = [[Valevärvipilt]] Peipsi järvest, [[Landsat]]~~ ~~\| valgala_riigid = {{Pisilipp\|Eesti}} <br> {{Pisilipp\|Venemaa}} <br> {{Pisilipp\|Läti}}~~ \| suubuvad = [[Järvekalda oja]], [[Kalina oja]], [[Remniku oja]], [[Alajõgi]], [[Uusküla oja]], [[Kuru oja]], [[Kauksi oja]], [[Rannapungerja jõgi]], [[Avijõgi]], [[Annoja]], [[Piilsi jõgi]], [[Mustvee jõgi]], [[Omedu jõgi]], [[Koobamäe oja]], [[Kadrina oja]], [[Alatskivi jõgi]], [[Koosa jõgi]], [[Emajõgi]], [[Leegu oja]], [[Oudova jõgi]] ~~\| voolab_välja = Narva jõgi~~ ~~\| järve_pindala = 2611~~ ~~\| suurim_pikkus = 72~~ ~~\| suurim_laius = 50~~ ~~\| keskmine_sügavus =~~ ~~\| suurim_sügavus = 12,9 m~~ ~~\| kõrgus_merepinnast = 30 m~~ ~~\| vee_maht =~~ ~~\| laiuskoord=58.676667~~ ~~\| pikkuskoord=27.491667~~ }} ~~[[Pilt:Peipsi põhjarannik.jpg\|pisi\|Peipsi järv]]~~ ~~'''Peipsi järv''' (ka ''Suurjärv'', ''Külmjärv'', {{lang-ru\|Чудское озеро}}) on [[järv]] [[Põhja-Euroopa]]s [[Eesti]] ja [[Venemaa]] piiril, [[Peipsi-Pihkva järv]]e suurim osa.~~ ~~==Üldandmed==~~ Mineraalsus 0% Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) [[Vee läbipaistvus]] [[Secchi ketas\|Secchi ketta]] meetodil 2–3 meetrit<ref>{{netiviide \| URL =http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2004/b16660237/Paavel.pdf \| Pealkiri =Peipsi järve vee optilised omadused \| Autor =Birgot Paavel \| Failitüüp =pdf \| Täpsustus =lehekülg 55 \| Väljaanne =TÜ magistritöö \| Aeg =2004 \| Koht = \| Väljaandja =\| online =01.10.08 \| Keel = }}</ref> Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas kuni viies järv. Peipsist eespool on [[Laadoga järv\|Laadoga]], [[Äänisjärv]] ning [[Vänern]], olenevalt Saimaa järve kokku loetavatest osadest ka Saimaa. ~~Peipsisse voolab u 200 [[jõgi\|jõge]] või [[oja]], suurim neist on [[Emajõgi]]. Ainus väljavoolav jõgi on [[Narva jõgi]].~~ ~~Peipsi suurim saar on [[Eesti]]le kuuluv [[Piirissaar]]. Piirissaarest lääne pool asub [[Vasikakuiv]].~~ Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab [[männimets]] ja järve ääres on maaliline [[liivarand]], mille pikkus on umbes 40 km{{lisa viide}}. ~~Peipsi on läbivooluga järv.~~ ~~==Geoloogia==~~ Peipsi järv on tekkinud [[mandrijää]] poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks [[Kauksi (Iisaku)\|Kauksi]]s on liivane rand ning [[luide\|luited]]. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning [[soostumine\|soostunud]]. Selle põhjuseks on [[glatsioisostaasia\|maakerge]], mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve [[vesi]] aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. ~~==Veetase==~~ ~~Peipsi järve nullveetasemeks loetakse 29,5 m [[BK77]] kõrgussüsteemi järgi. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist –0,5 meetrini{{lisa viide}}.~~ ~~==Kliima==~~ Keskmine õhutemperatuur [[juuli]]s on üle 17 °C ja [[veebruar]]is alla –7 °C. [[Sademed\|Sademeid]] langeb keskmiselt 575 mm [[aasta]]s. [[Alissovi kliimaklassifikatsioon]]i järgi on Peipsi [[parasvöötme kontinentaalne kliima\|parasvöötme kontinentaalse]] ja [[parasvöötme mereline kliima\|merelise]] [[kliimavööde\|kliimavöötme]] piiril. [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi kuulub Peipsi [[Dfb (kliimatüüp)\|Dfb kliimatüübi]] alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab mõõdukalt külm talv ja jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul. ~~== Hüdrokeemia ==~~ Peipsi järve vesi on nõrgalt [[aluselisus\|aluseline]]. Näiteks 1997–2006 võetud proovide alusel saadi keskmiseks [[pH]] väärtuseks 8,36, kusjuures see kõikus proovide lõikes enamasti 8,0–8,6 vahel. pH väärtused olid nii Peipsi järves kitsamas mõttes, Lämmijärves kui ka Pihkva järves sarnased.<ref name="peipsirmt">Milius, A. & Haldna, M. (2008). Hüdrokeemia. ''Peipsi''. Tartu : Eesti Loodusfoto, 157–178</ref> ~~==Elustik==~~ Järves elab 37 liiki [[kalad\|kalu]] ja 9 liiki [[kahepaiksed\|kahepaikseid]]. Nendest iseloomulikumad on [[rääbis]], [[ahven]], [[peipsi tint]], [[lõhi]] ja [[haug]]. Elutsevad ka [[luts]], [[koger]], [[koha]], [[latikas]], [[nurg]], [[roosärg]], [[särg]] ja [[peipsi siig]]. ~~Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni [[rändlind\|rändlinnu]].~~ ~~==Probleemid==~~ Suuremad probleemid on [[põlevkivi]] [[kaevandamine]], [[põllumajandus]]es kasutatavad [[väetis]]ed ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk [[eutroofsus]]. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. ~~Peipsi [[valgla]]s elab ligikaudu miljon inimest.~~ ~~<gallery>~~ ~~Peipsi järv.jpg\|Vaade Peipsi järvele~~ ~~Peipsi jarv1.jpg\|Peipsi järv Mustvee ja Lohusuu vahel~~ ~~Peipsi jarv2.jpg\|Peipsi järv Mustvee ja Lohusuu vahel~~ ~~Peipsi jarv3.jpg\|Peipsi järve rannik Mustvee ja Lohusuu vahel~~ ~~Peipsi vesi.jpg\|Peipsi järve vesi ja põhi~~ ~~Fragmites communis.jpg\|Pilliroog Peipsi järve rannikul~~ ~~Kauksi rand.jpg\|Kauksi rand~~ ~~Peipsi Beach in Rannapungerja.JPG\|Peipsi rand Rannapungerjal, jõesuudmest lõuna pool~~ ~~Rannapungerja River and Lake Peipus.jpg\|Vaade Rannapungerja jõe suudmealale Rannapungerja tulepaagi kõrvalt~~ ~~Fisherman at Lake Peipsi.jpg\|Peipsi järv Rannapungerja jõe suudme lähistel~~ ~~Lake Peipus in Rannapungerja.JPG\|Peipsi rand Rannapungerjal, jõesuudmest põhja pool~~ ~~</gallery>~~ ~~==Peipsi järve seire==~~ Riikliku keskkonnaseire programmi raames jälgitakse pidevalt [[Peipsi järv\|Peipsi järve]] kahe allprogrammiga, milleks on Peipsi- ja [[Võrtsjärv\|Võrtsjärve]] randade seire ning Peipsi järve [[Hüdrokeemia\|hüdrokeemiline]] ja [[Hüdrobioloogia\|hüdrobioloogiline]] [[seire]]. Nendele lisaks viiakse läbi ka Peipsi järve ja sinna suubuvate [[Jõgi\|jõgede]] ohtlike ainete hüdrokeemilist seiret. Senistest seiretulemustest ja teadusuuringutest on selgunud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varem arvatud. Häired Peipsi ökosüsteemis võivad kujutada ohtu sealsele bioloogilisele mitmekesisusele, [[Ökosüsteem\|ökosüsteemi]] tervisele ja funktsioneerimisele, samuti ka inimestele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.<ref name=":1">{{Netiviide\|Autor=Keskkonnaagentuur\|URL=http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2110&Itemid=423\|Pealkiri=Peipsi ja Võrtsjärve randade seire\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=31.10.2017}}</ref><ref name=":0" /> ~~==Peipsi järve randade seire==~~ Peipsi järve randade seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi alaprogrammi "Peipsi ja Võrtsjärve randade seire" raames. Alaprogrammi hakati ellu viima 1996. aastal, kuid varem (1994–1996) seirati ka Peipsi randu rannikumere seire programmi raames. Alaprogrammi seire toimub kaheaastase rotatsiooniga – ühel aastal seiratakse Võrtsjärve randu ja teisel Peipsi randu. Peipsi järve rannikuprotsesse seiratakse kaheksal alal: [[Remniku]], Silla, [[Kuru (Alutaguse)\|Kuru]], [[Ranna küla\|Ranna]], [[Nina küla\|Nina]], [[Mehikoorma]], [[Alajõe]] ja [[Kauksi (Alutaguse)\|Kauksi]]. Vastavad seirealad on valitud nii, et nad asuksid eri rannatüüpidel ja sealjuures ka purustusohtlikes paikades. Alaprogrammi seire eesmärgiks on looduslike ja [[Antropogeensed tegurid\|antropogeensete]] tegurite mõjul toimuvate [[Rannaprotsessid\|rannaprotsesside]] jälgimine, arengutendentside selgitamine ning arenevate rannaosade arengu prognoosimine. Rannikuseire tulemused on väga vajalikud sadamaehitustel, hoonete rajamisel, teede rajamisel ning puhkemajanduse planeerimisel. Seire käigus jälgitakse ranna [[Morfoloogia\|morfoloogiat]], kõrgussuhteid rannaprofiilidel, rannasetete [[Lõimis\|lõimise]] muutusi ning visuaalselt hinnatakse ka inimtegevuse mõju (prügi, mootorsõidukid, rannajoone omavoliline muutmine jne) rannale. Info saamiseks ning rannaprofiilide muutuste jälgimiseks kasutatakse peamiselt [[Nivelleerimine\|kordusnivelleerimist]]. Läbi nivelleerimise saab aimdust randadel toimunud purustustest ja kuhjetest. See võimaldab arvutada kuhjunud ja ärakantud setete massi. Rannikuseire käigus pildistatakse kõik rannikuprofiilid ning lisatakse lõpparuandesse. Samuti võetakse lõimiseproovid rannajoonelt kogu rannaprofiili ulatuses.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut\|pealkiri=Peipsi randade seire\|aasta=2014\|koht=\|kirjastus=\|lehekülg=}}</ref> ~~==Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire==~~ Hüdrokeemilist ja hüdrobioloogilist seiret tehakse kahest aspektist. Peipsi järve hüdrobioloogilise seire raames uuritakse veekogu [[Fütoplankton\|fütoplanktoni]], [[Zooplankton\|zooplanktoni]] ja põhjaloomastikku, liigilist koosseisu ja biomassi; vetikapigmentide hulka ning suurtaimestiku ja epifüütoni levikut, liigilist koosseisu ja hulka. Lisaks registreeritakse iga proovivõtu puhul kohapeal vee läbipaistvus [[Secchi ketas\|Secchi ketta]] abil, mõõdetakse vee temperatuur, hapnikusisaldus ja pH. Fütoplanktoni proovides määratakse ka [[Klorofüll\|klorofülli]] (Chl-a), feopigmentide ja [[Karotenoidid\|karotinoidide]] sisaldus. Proove võetakse iga kuu kevadest sügiseni integraalselt eri sügavustelt. Põhjaloomastiku proovid kogutakse ajavahemikul mai lõpust kuni juuni alguseni. Fütoplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse, biomassi ja liikide osakaalu määramiseks sadestatakse proovid ning loendatakse Utermöhli meetodil invertmikroskoobiga. Hulkrakse zooplanktoni proovide kogumiseks võetakse [[Batomeeter\|batomeetriga]] vett eri ügavustest, saadud integreeritud veeproov filtreeritakse läbi planktonvõrgu ning proovid loendatakse stereomikroskoobi all. Põhjaloomastiku proovid kogutakse Zabolotski ja Borutski põhjaammutitega, pestakse siidsõelal ja sorteeritakse kohapeal viide suuremasse taksonoomilisse rühma ning fikseeritakse etanoolis. Biomassi määramiseks kaalutakse väikesi [[Etanool\|etanoolis]] fikseeritud loomi torsioonkaalul rühmade kaupa, niiskelt (pärast lahtise vedeliku eemaldamist filterpaberiga), täpsusega 1 mg. Suured limused kaalutakse eraldi elektroonilistel (varem tehnilistel) kaaludel 10 mg täpsusega.<ref name=":0">{{Netiviide\|Autor=Keskkonnaagentuur\|URL=http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2111&Itemid=424\|Pealkiri=Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=30.10.2017}}</ref> Peipsi järve riikliku keskkonnaseire hüdrokeemilise allseire raames mõõdetavatest füüsikalis-keemilistest näitajatest mõõdetakse Peipsi järve veeproovides vee [[temperatuur]], [[elektrijuhtivus]], [[lahustunud hapnik]] ja happelisus. Lisaks mõõdetakse laboris vee värvus, [[hõljuvaine]], [[BHT\|BHT5]], Mitmete keemiliste elementide sisaldus: KHTCr, NH4, NO2, NO3, Nüld, PO4, Püld, Cl, SO4. Lisaks määratakse Eesti-Vene suvise ühisekspeditsiooni raames veel vee [[üldkaredus]], [[Kaltsium\|Ca]], [[Magneesium\|Mg]], Feüld, [[Kaalium\|K]], [[Naatrium\|Na]] ja [[Räni\|Si]] sisaldus. Pinnakihi veeproovidest määratakse naftasaaduste ja raskmetallide [[Kaadmium\|Cd]], [[Vask\|Cu]], [[Elavhõbe\|Hg]], [[Plii\|Pb]], [[Tsink\|Zn]], [[Kroom\|Cr]] ja [[Nikkel\|Ni]] sisaldus. Veeproove võetakse vastavalt keskkonnaseire seaduse, [[Veeseadus\|veeseaduse]] ja [[Keskkonnaminister\|keskkonnaministri]] 06.05.2002 määruse nr 30 "Proovivõtumeetodid"<ref>{{Netiviide\|Autor=Keskkonnaministeerium\|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/95070\|Pealkiri=Proovivõtumeetodid\|Väljaanne=Riigi Teataja\|Aeg=06.05.2002\|Kasutatud=31.11.2017}}</ref> nõuetele. Proovivõtu ajal mõõdetavad näitajad nagu veetemperatuur, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus, pH ja nende analüüsid tehakse vastavalt keskkonnaministri 25.08.2011 määrusele nr 57 "Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid". Ohtlike ainete analüüsidel arvestatakse direktiivide 2008/105/EÜ (keskkonnakvaliteedi standardid) ja 2009/90/EÜ (vee keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad) nõuetega. Ühisekspeditsioonide seiretööd ja analüüsid toimuvad samade metoodikate kohaselt nagu Eesti riiklikus keskkonnaseire programmis.<ref name=":0" /> ~~Peipsi järve hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire eesmärkideks on<ref name=":0" />:~~ [[Eesti\|Eesti Vabariigi]] rahvusvaheliste kohustuste täitmine piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooni raames ning [[Euroopa Liit\|EL]]-i direktiivide täitmine * Saada pidevat informatsiooni Peipsi järve ökoloogilisest seisundist hüdrobioloogiliste näitajate alusel nii Eesti kui ka [[Venemaa\|Vene]] poolel * Peipsi elustiku andmete põhjal hinnata reaalajas järve ökoloogilist olukorda ning selle alusel prognoosida võimalikke muutusi ja kriisisituatsioone kogu järve ulatuses * Täiendada Peipsi järve elustiku pikaajalisi andmeridu järve ökosüsteemis toimuvate pikaajaliste muutuste suuna ja seaduspärasuste väljaselgitamiseks kogu järve ulatuses Peipsi järve hüdrobioloogilist seiret viib läbi [[Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut\|Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] limnoloogiakeskus, keemilised analüüsid teeb [[Eesti Keskkonnauuringute Keskus\|Eesti Keskkonnauuringute Keskuse]] Tartu filiaal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus on teinud Peipsi järve seiret alates 1992. aastast.<ref name=":0" /> ~~==Vaata ka==~~ [[Peipsi-Pihkva järv]] [[Pihkva järv]] [[Lämmijärv]] [[Peipsi jääpaisjärv]] [[Peipsivenelased]] [[Peipsivenelaste külad]] ~~==Viited==~~ ~~{{viited}}~~ ~~==Kirjandust==~~ Haberman, J., Timm, T. & A. Raukas. 2008. Peipsi (monograafia). Tartu, Eesti Loodusfoto, 472 lk. ~~==Välislingid==~~ ~~{{commonskat\|Lake Peipus}}~~ [http://www.estonia360.ee/piirissaare_sadam/ Peipsi ja Piirissaare 360° aeropanoraam / aerofoto] [http://www.peipsi.ee/ Peipsi infokeskus] [http://www.ctc.ee/peipsikalad.pdf Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel (Peipsi teejuht)] *[[Tõnu Raid]] [http://www.horisont.ee/node/502 "Mõistatus Peipsi kaardil"]. [[Horisont (ajakiri)\|Horisont]] nr 3, 2008 [[Kategooria:Euroopa järved]] [[Kategooria:Kalevipoeg]]

Peipsi järv: erinevus redaktsioonide vahel