Redaktsioon: 5. aprill 2018, kell 18:25 redigeeri Pelmeen10 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 41 770 muudatust P →‎Sae kasutamine Eestis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. aprill 2018, kell 18:34 redigeeri eemalda Pelmeen10 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 41 770 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: Esimesed saemasinad töötasid [[tuuleenergia\|tuule]], [[hüdroenergia\|vee]] ja [[hobune\|hobuste]] jõul, kiire areng algas alles pärast [[aurumasin]]a leiutamist [[18. sajand]]il. [[Ketassaag\|Ketassae]] leiutaja kohta on lahknevaid andmeid. [[1777]]. aastal sai inglane [[Samuel Miller]] patendi tuule jõul töötavale [[ketassaekaater\|ketassaekaatrile]]. [[1762]]. aastal asutas kivitöötleja [[Walter Taylor]] [[saeveski]], mille kohta teatakse, et [[1790. aastad\|1790. aastatel]] kasutati seal ketassaage. Samas patenti ta sellele leiutisele ei taotlenud. [[1813]]. aastal paigaldas [[Tabitha Babbitt]] oma [[vokk\|voki]] külge sakilise [[tina]]ketta, millega õnnestus saagida. Ühe allika väitel pärineb ketassaag hoopis [[16. sajand\|16]]. või 17. sajandi [[Holland]]ist. [[~~lintsaag~~Lintsaag\|Lintsae]] leiutajaks ([[1807]]) peetakse [[William Newberry]]t. Ka [[kettsaag\|kettsae]] päritolu üle vaieldakse, kuid tõenäoliselt konstrueeris esimese kettsae umbes [[1830]]. aastal saksa [[ortopeedia\|ortopeed]] [[Bernard Heine]], kes kasutas seda luu lõikamiseks. === Sae kasutamine Eestis === 19. rida: [[Põhja-Euroopa\|Põhjamaadesse]] jõudis saag suhteliselt hilja. [[Muinas-Eesti\|Muinasaegses Eestis]] saagi arvatavasti ei kasutatud, sest sellele ei viita ükski arheoloogiline leid ega keeleline tõestusmaterjal. Sõnastike põhjal võib aga järeldada, et [[17. sajand]]il olid eestlased juba saega tuttavad. Nii sae kasutamise oskus kui ka seda tähistav sõna võeti üle [[baltisakslased\|sakslastelt]]. Esimesena hakkasid eestlased kasutama [[uurdesaag]]e ning väikesi [[nuga\|noaga]] sarnanevaid ora- ehk [[tikksaag]]e ja [[puss-saag]]e, mida kasutati peamiselt [[lauanõud\|nõude]] ja [[ratas]]te valmistamisel. Orasaage nimetati mõnikord ka vargasaagideks, sest [[varas\|vargad]] kasutasid neid aidalukkude väljasaagimiseks. Esimeste saagide hulgas oli ka piki käepidet kinnitatud väikese lõikesügavusega [[põõnasaag]]. Mujal väga varajane [[raamsaag]] levis Eestis alles [[19. sajand]]i teisel poolel ning meile kõige tuttavam [[vukssaag]] alles sajandi lõpul. Kõige suurema muudatuse tõid inimeste ellu aga palgilõikamise saed – suursaag ehk [[kahemehesaag]] ristisaagimiseks ja [[lauasaag]] pikisaagimiseks. Enne seda kasutati nii puude langetamiseks, tükeldamiseks kui ka laudadeks lõhestamiseks ja tahumiseks [[kirves]]t. Kuigi linnas ja [[mõis]]ate ehitusel kasutati suursaagi juba [[17. sajand]]il, levis see [[talurahvas\|talurahva]] hulgas laiemalt alles 19. sajandi keskel. Esimesed saed toodi [[Tallinn]]ast, [[Riia]]st või [[Pihkva]]st, samuti saadi neid hukkunud laevadelt ja [[venelased\|vene]] [[rändkaupmees]]telt. Puhaste elukambrite ja [[laevaehitus]]e levimisega 19. sajandil tekkis üha suurem vajadus [[laud (saematerjal)\|laudade]] järele. Kuigi Eesti esimene [[saeveski]] ehitati [[Narva]]s juba [[1650]]. aastal, saagis talurahvas enamiku vajaminevatest laudadest käsitsi. Palgid vinnati kõrgetele pukkjalgadele ning üks mees seisis saagimise ajal üleval palkide peal ja teine maapinnal. Lauasae tõrjusid juba 19. sajandi lõpul kõrvale [[masin]]ad, kuid kahemehesaag jäi metsatöödel kasutusele veel kauaks, kuni [[mootorsaag]]ide kasutuselevõtuni. 61. rida: * [[Mootorsaag]] ehk kettsaag * [[Nurgasaag]] ehk järkamissaag * [[Põõnasaag]] * [[Raamsaag]] * [[Raamsaekaater]]

Saag: erinevus redaktsioonide vahel