|
}}
'''James Webb'iWebbi kosmoseteleskoop''' ([[inglise keel|inglise]]:es ''James Webb Space Telescope'' ehk '''JWST''') on kavandatud [[kosmoseobservatoorium]], mis on peaks saama [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] ja [[Spitzer'iSpitzeri kosmoseteleskoop|Spitzer'iSpitzeri kosmoseteleskoobi]] järglaseks. Webb on ette nähtud töötama [[infrapunakiirgus|infrapunalainealas]] lainepikkustel 0,6 – 286–28 mikromeetrit.<ref name="NASA" /> Vaatlemine nendel lainepikkustel võimaldab Webb'ilWebbil näha kaugemale ja uurida galaktikate[[galaktika]]te ning tähtede tekkimist ja arengut. Webb'iWebbi vaatluskohaks on [[Maa]]-Päikese[[Päike]]se [[Lagrange'i punkt]] L<sub>2</sub>, mis asub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel.
Webb'iWebbi valmimistähtaegvalmimistähtaega on korduvalt hilinenudpikendatud ja kulud on mitmekordistunud. Seisuga 28. märts 2018, toimub JWST start 2020. aastal<ref name="JWST FAQ" /><ref name="Delayed" /> ning selle viib kosmosesse [[kanderakett]] [[Ariane 5]], mis stardib [[Guajaana kosmosekeskus]]est [[Prantsuse Guajaana]]s. Missiooni pikkuseks on eeldatud 5 kuni 10 aastat.
Webb'iWebbi väljatöötamine algas 1996. aastal. ning projektiProjekti juhib [[NASA]], kuid olulised partnerid on [[Euroopa Kosmoseagentuur]] ja [[Kanada Kosmoseagentuur]]. Teleskoop nimetati [[NASA]] teise peadirektori, [[James E. Webb]]'i järgi, kes mängis tähtsat rolli [[Apollo programm]]is.<ref name="jwst NASA" />
2011. aastal ähvardas projekti tühistamine, kui USA[[Ameerika kongressÜhendriikide Kongress]] asus projekti üle vaatama. Selleks hetkeksajaks oli kulutatud 3 miljardit dollarit<ref name="Killed" /> ja valmistamisel või testimisel oli 75% osadest.<ref name="Mirrors" /> Novembris otsustas kongressKongress rahastamist jätkata, kuid seadis kulutuste ülempiiriks 8 miljardit dollarit.<ref name="Budget" />
==Instrumendid==
[[Pilt:JWST-HST-primary-mirrors.jpg|pisi|Võrdlus Hubble'i peamise peegliga.]]
[[Pilt:James Webb Space Telescope Mirror37.jpg|pisi|Kuus Webb'iWebbi teleskoobi peeglit külmataluvuse testimisel.]]
Webb on Hubble'i teleskoobist täiuslikum ja tundlikum. Webb on umbes kaks korda kergem kui Hubble (6200 kg vs 11 100 kg), kuid selle peamine peegel (diameeter 6,5 m) on umbes viis korda suurema pindalaga kui Hubble'i oma (25 m<sup>2</sup> vs 4,5 m<sup>2</sup>). Webb'iWebbi peegel koosneb 18 osast, mis on valmistatud [[berüllium]]ist ja kaetud [[kuld|kullaga]].
Infrapunakiirgust hakkab uurima kolm mõõteriista. Üks vaatleb taevakehi lainepikkustel alla viie mikromeetri, teine registreerib samas lainealas [[spekter|spektreid]]. Kolmas analüüsib infrapunakiirgust lainepikkustel 5 kuni 28 mikromeetrit.
Tundlike mõõteriistade kaitseks peab teleskoobi temperatuur olema alati alla 50° K. Kuna Webb on orbiidil ümber L<sub>2</sub> punkti, siis asub Päike sellelt vaadates alati ühes suunas ehk päikesevaripäiksevari peab katma ainult osa teleskoobist. Kuigi Webb'iWebbi asukoht on Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel ehk kaugemal, kui ükski inimene siiani käinud on, paigaldati sellele igaks juhuks hooldusdokk.
Lagrange'i punkti L<sub>2</sub> eripärast tingituna on teleskoobi tiirlemisperiood 1 aasta.<ref name="NASA" />
Webb'iWebbi teleskoop on liiga suur, et see ühes tükis Ariane 5 lastiruumi ära mahuks. Seetõttu saadetakse teleskoop orbiidile kokku pakituna ning alles sihtkohta jõudnuna võtab see oma tõelise kuju.
== Vaata ka ==
| 