Edmund Eysler: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Edmund Samuel Eysler (Eisler) (12. märts 1874 Viin – 4. oktoober 1949 Viin). Austria helilooja ja klaveriõpetaja. Komponeeris 61 lavateost, nendest 56 on operetid, burleskid,...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Edmund Samuel Eysler''' ('''Eisler''') (12. märts 1874 Viin – 4. oktoober 1949 Viin). Austria helilooja ja klaveriõpetaja. Komponeeris 61 lavateost, nendest 56 on operetid, burleskid, possed, Singspielid ja muusikalised komöödiad.
[[Fail:Angerer - Edmund Eysler.jpg|pisi|Edmund Eysler enne 1894]]
Õpingud▼
Juudi kaupmehe poeg. Vanemate soov oli, et õpiks inseneriks, kuid lähedane tutvus Leo Falliga otsustas ning mõlemad läksid õppima Viini konservatooriumisse klaverit Robert Fuchsi ning kompositsiooni Carl Lafite ja Franz Schmidti ning muusikaajalugu Ernst Decsey juhendamise alla. Sai klaveriõpetaja ja kapellmeistri diplomi. Esines Bertha von Suttneri muusikalis-kirjanduslikel salongiõhtutel ja hankis elatist klaveritundidega. 1901. aastal sai kapellmeistri koha ja loobus klaveriõpetaja ametist. ▼
▲== Õpingud ==
Helilooming▼
▲Juudi kaupmehe poeg. Vanemate soov oli, et õpiks inseneriks, kuid lähedane tutvus [[Leo
Helilooja karjäär algas kammermuusikat ja klaveripalade komponeerimisega. Kirjutas esimeste lavateostena muusika balletile Schlaraffenland ja ooperi Das Fest auf Solhaug (Pidustused Solhaugis). Mõlemad jäid tähelepanuta. Heatahtlike sugulaste vahendusel viidi ta kokku maineka libretisti Ignatz Schnitzeriga, kes oli kirjutanud libreto operetile Zigeunerbaron (Mustlasparun). Schnitzeril oli veel üks libreto nimega Der Hexenspiegel (Nõiapeegel), milles baasil soovitas Eysleril komponeerida ooperi. Seda ta ka tegi, kuid muusika kukkus välja ooperi jaoks liiga lihtne ja Viini Hofoper ei võtnud sda lavastamiseks. Soovitati valminud ooperimuusika ümber teha operetiks. 1903. astal valmiski selle baasid operett Bruder Straubinger (Vennad Straubingerid), mis osutus äärmiselt edukaks. Laul Küssen ist keine Sünd (Suudelda pole patt) sellest operetist kujunes kiiresti rahvusvaheliseks lööklauluks. Enne seda valminud esimene operett Das Gastmahl des Lucullus (Luculluse pidusöök) äratas mõningast tähelepanu. Seejärel olid tema operetid üle 30 aasta pidevalt Austria ja Saksamaa teatrite mängukavas. Publikule sobis nende lihtne harmoonia ja tugev instrumentatsioon. Neid oopuseid kanti tavaliselt ette Viini Bürgertheateris, mille Hauskomponist (maja komponist) staatusesse ta 1910.aastal tõsteti.▼
Natside põlu all▼
▲== Helilooming ==
Pärast saksa natsionaalsotsialistide 1938. aasta Austria Anschlussi ja natside võimu kehtestamist sattus oma juudi päritolu tõttu põlu alla. Vaatamata sellele, et tema operett Die gold’ne Meisterin (Kuldne meister) oli olnud üks Hitleri lemmikuid. Füürer ei teadnud aga siis, et autor Eysler on juut. Sellele vaatamata keelati nii tema kui ka teiste juudi soost heliloojate teoste esitamine. Seetõttu kaotas operettide komponeerimine mõtte. Vaatamata represseerimise ohule loobus üllatuslikult erinevalt teistest juudi soost muusikutest ja vaimuinimestest emigreerumisest. Tal õnnestus sõprade ja perekonna abiga peidetuna natsirežiim ja sõda üle elada. Pärast sõda taastas Viinis otsekohe oma operetikomponisti positsiooni ning oli kuni surmani armastatud ja lugupeetud helilooja. ▼
▲Helilooja karjäär algas kammermuusikat ja klaveripalade komponeerimisega. Kirjutas esimeste lavateostena muusika balletile Schlaraffenland (Küllusemaa) ja ooperi Das Fest auf Solhaug (Pidustused Solhaugis). Mõlemad jäid tähelepanuta. Heatahtlike sugulaste vahendusel viidi ta kokku maineka libretisti Ignatz Schnitzeriga, kes oli kirjutanud libreto operetile Zigeunerbaron (Mustlasparun). Schnitzeril oli veel üks libreto nimega Der Hexenspiegel (Nõiapeegel), milles baasil soovitas Eysleril komponeerida ooperi. Seda ta ka tegi, kuid muusika kukkus välja ooperi jaoks liiga lihtne ja Viini ''Hofoper'' ei võtnud sda lavastamiseks. Soovitati valminud ooperimuusika ümber teha operetiks. 1903.
Isiklikku▼
[[Fail:Edmund Eysler.jpg|pisi|Edmund Eysler 1903]]
1897. aastal kohtas Leopoldine (Poldi) Allnochi, kes aga ei soovinud juudi kommetele vastavat abielu. Seetõttu astus 3.aprillil 1898 katoliku usku ja samal päeval toimus nende kiriklik laulatus. Neil oli kaks tütart Gretl ja Maria (Mizzi). Eysleri hauale maetud Viini Keskkalmistule on paigaldatud mälestussammas sünnikodule Viini Hernalsi linnaosas mälestustahvel.▼
Komponeeris 61 lavateost, nendest 56 on operetid, burleskid, possed, singspielid ja muusikalised komöödiad. Need on valdavalt lihtsakoelised, olustikulised ning rahvaliku süžeega. Nendest 11 on ühevaatuselised. Komponeeris ka oopereid, ballette, olustikupilte ja ühe pantomiimi. Sellest laialdasest loomingust ei pääsenud lavale vaid 5 teost. Operetitoodangust olid eriti populaarsed Bruder Straubinger, Der lachende Ehemann (Naerev abikaasa) ja Die gold’en Meisterin. Need on ka ainsad operetid, mida saksa keelt kõnelevates maades tänapäevalgi aeg-ajalt ette kantakse. ▼
▲== Natside põlu all ==
Eestis on mängitud operetti Der fidele Geiger (Viiuldaja) nime all Ah see Paul (Vanemuine, 1927). Der lachende Ehemann oli ettekandmisel kui Lõbus abielumees (Estonia 1913), Donauliebchen (Doonau kallike) kui Doonau neiu (Estonia, 1934) ja Jouppla jouppla (Endla 1927). ▼
▲Pärast saksa natsionaalsotsialistide 1938. aasta Austria
▲== Isiklikku ==
▲1897. aastal kohtas Leopoldine (Poldi) Allnochi, kes aga ei soovinud juudi kommetele vastavat abielu. Seetõttu astus 3.aprillil 1898 katoliku usku ja samal päeval toimus nende kiriklik laulatus. Neil oli kaks tütart Gretl ja Maria (Mizzi).
Eysleri hauale Viini Keskkalmistul on paigaldatud mälestussammas ja sünnikodule Viini Hernalsi linnaosas mälestustahvel.
[[Fail:Wien19 Himmelstrasse004 2017-04-14 GuentherZ GD Eysler 0866.jpg|pisi|Eysleri mälestustahvel Viini Himmelstraße 4]]
▲Komponeeris 61 lavateost, nendest 56 on operetid, burleskid,
▲Eestis on
[[Fail:Edmund Eysler - Grab.JPG|pisi|Edmund Eysleri hauamonument Viini Keskkalmistul]]
Teoseid (kõik esmaesitatud Viinis)
Schlaraffenland (ballett, komp 1899, esit-ta), Der Hexenspiele (ooper, komp 1900, esit-ta), Das Fest auf Solhaug (ooper, esit-ta), Das Gastmahl des Lucullus (1901), Das Frauenduell (pantomiim, 1901), Im Reich der Harmonie (1902), Bruder Straubinger (1903), Küssen ist keine Sünd (1903), Pufferl (1905), Die Schützenliesl (1905), Mutterl-Lied (1905), Künstlerblut (1906), Vera Violetta (1907), Ein Tag auf dem Mars (1908), Der unsterbliche Lump (1910), Das Zirkuskind (1911), Der Franenfresser (1911), Der lachende Ehemann (1913), Frühling am Rhein (1914), Die oder keine (1915), Wenn zwei sich lieben (1915, 1922 Roomas kui Julicka), Der berühmte Gabriel (1916), Der Aushilfsgatte (1917), Der fidele Geiger (1919), La bella Mammina (1921), Fräul`n Sopherl (1922), Drei auf einmal (1923), Das Land der Liebe (1926), Die gold’ne Meisterin (1927), Ihr erster Ball (1930), Zwei alte Wiener (1932), Donauliebchen (1932), Das ist die erste Liebelei (1934), Hochzeitspräludium (ooper, komp 1940, esit-ta), Wiener Musik (ooper, 1947), Immer wieder Liebe (muusikaline komöödia, komp 1948, esit-ta).
| |||